Novembrikuu Marie Claire persoonilugu oli seekord Carmen Kassist. Panin oma mõtted ja emotsioonid kirja nii:
Ühel täitub unistus siis kui ta saab välismaale elama või tööle minna ning teisel hoopis siis kui saab kodumaale tagasi tulla ja siin tööd teha. Mulle avaldas muljet kui siiralt, ausalt ja lausa kaasakiskuvalt Carmen Kass kõikidele küsimustele vastas, osadele veel väga originaalselt. Positiivne on see, et ta jälgib tarbimisel keskkonnasõbralikku ja tervislikku joont. Ta teeb väga õigeid tähelepanekuid - näiteks selle kohta, et hammaste pesemise ajal ei pea vesi tarbetult jooksma. Ma tean, et esmapilgul väikestest muutustest sünnivad lõpuks suured muutused! Tundub natuke uskumatu, et naine, kes töötab moemaailmas, ei ole langenud mõttetu ostlemise lõksu. See vajab kaljukindlat iseloomu ja kuna ta on nii hästi modellina läbi löönud, siis Carmenil peab seda kuhjaga jaguma.
Mulle meeldib kui kellelgi on hobi, see annab inimesele nii palju juurde ja kõigele lisaks ei hakka ka kunagi igav. Carmen on hea näide sellest, kuidas julge pealehakkamine, enesekindlus ja terved põhimõtted, toovad õnnetunde koju kätte. Ta tuletab meelde äärmiselt olulist asja, mida me unustama kipume või siis ei teadvustagi seda endale – tähtis on olla realistlik. Pole ju mõtet loota, et 150 cm pikkune tüdruk modellagentuuris tööd saab. Kui me ei loo kättesaamatuid eesmärke, siis ei pea ka ebaõnnestumise korral pettuma. Arvan, et eestlasest supermodelli kaubamärk on tõsine olek. Carmen Kass oskab enese eest seista. See on üks põhjustest, mis on tema edukale karjäärile tublisti kaasa aidanud, luues vabaduse, mida ta nautida saab ja oskab. Ma sain veellkord kinnitust, et tähtis pole see kust sa tuled, vaid see kes sa oled!
