Tornikohvik - parimad vaated Otepääl !

Tõeliselt ilusate vaadetega lahe kohvik asub Otepääl Pühajärvel; nimi läheb muidugi ilusasti kokku kohviku asukoha - torniga. Imelik, et sinna varem sattunud ei olnud, aga nüüd sai ära käidud ja kahetsema muidugi ei pea:)

Vaated olid fantastilised - ja seda igas suunas.

Eriti lahe oli see, et olime kohvikus ainsad külastajad - aeg oli hästi valitud - reede ja kohe peale kohviku avamist kell 12. Ideaalne keskkond sügisese Otepää vaatlemiseks kõrgustest vaikuses ja väga hea kohviga.

Tornikohvik sobib oma valgusküllasuse poolest kindlasti ideaalselt ka lugemiseks. Järgmine kord võtame raamatu kaasa ja lähme kauemaks:)

JVHNGQWU

Jooksmine on lahe !

Sellise tõdemuseni, et jooksmine on tõeliselt lahe tegevus, olen jõudnud viimastel nädalatel. Kunagi ammu olen jooksmisega tegelenud päris palju ja ka midagi saavutanud sel alal, aga mida aeg edasi läks, seda tagasihoidlikumaks on jäänud jooksuelamused ja muidugi ka tulemused.

Kõige tipp oli muidugi selle aasta SEB Sügisjooks, kus saavutasin 10 km distantsil aja 1:03. Kui arvestada fakti, et olen parematel aegadel läbinud 10 km ajaga 34:30 ja maratoni 2:48-ga, siis hakkas oma "suurepäraste" tulemuste puhul ikka piinlik küll. Kõigele lisaks ei ole jooks juba aastaid enam mitte mingisugust head enesetunnet tekitanud - jäi valida kahe variandi vahel - kas lõpetada jooksmine üldse ära või teha suurem muutus eesmärgiga järgmisel aastal 10 km ikka uuesti alla 40 minuti joosta. Eesmärgid on mul muidugi alati suured olnud:)

Muudatused, mida ette võtsin kuu aega tagasi:
- hakkasin jälgima Mette Blochi treeningkava, mille tulemusena jõuan 12-nädalase algajatele mõeldud kava alusel 12 nädala pärast joosta vabalt järjest 15 km;
- treening on muutunud regulaarseks - vastavalt eesolevale kavale, mis kirjutab täpselt igaks päevaks ette, mida teha;
- kavast olen kõrvale kaldunud ainult niipalju, et päevadel, kus on kirjas jalutuskäik, olen teinekord rulluisutanud;
- trennid on toimunud ilmast sõltumata;
- teen venitusi ja kerget jõutrenni peale jooksmist;
- trennis ei kasuta enam pulsikella. Mõte on selles, et jooksen rahulikult ja püüan hoida head enesetunnet; kui see ära minema hakkab, siis langetan tempot.

Esimesed 4 nädalat on kava edukalt täidetud ja selle tulemused on tänaseks:
- jooksmine on uuesti täiega meeldima hakanud;
- tempo treeningul, kui jooksen nii aeglaselt kui oskan (pulss on vast 120 ringis), on sarnane kuu aja taguse võistlustempoga;
- jooksmisest on saanud igapäevaelu lahutamatu osa ja treeningkava paneb paika ülejäänud tegevused;

Kõige tähtsam on loomulikult kannatus. Muidugi on juba praegu trennis aeg-ajalt nii hea tunne, et tahaks tempot tõsta ja 10 km või rohkemgi joosta, soovitavalt veel ka mägisemal maastikul. Aga selleni jõuame alles detsembri alguses. Ja ega tegelikult kevadenigi enam väga kaua aega pole - ja siis ootavad ees juba poolmaratonid:) Aga sellest kunagi hiljem, kui algajate kava on asendunud poolmaratoni kavaga !

PS. Treeningkava leiab siit:
http://www.maximsport.ee/treeningprogrammid/jooksmine-15km

Pubide pealinn Otepää

Otepääl on alati tore olla - tegemist on palju - alates aktiivsest sporditegemisest ja lõpetades söömise-joomisega neis paljudes kohtades, mis Otepääl ja lähiümbruses paiknevad. Viimati Otepääl viibides olid ilmad tagasihoidlikud; oli hea võimalus keskenduda pubidele:)

Seekordne avastus oli Pühajärve Hotelli Pubi. Millegipärast ei olnud sinna varem sattunud. Tegelikult oli muidugi põhjus selles, et siiani olin arvamusel, et publik on seal teistsugune, soomepärane. Ja see väga ei tõmmanud. Aga seekord juhtus nii, et esimesel õhtul oli ilm nii kehv, et kuhugi mujale minna ei tahtnud ja nii oligi hea võimalus avastada Pühajärve Pubi. Muidugi oli seal ka soomlasi, aga seekord olid need ärimehed suure delegatsiooniga. Lisaks kohtasin seal oma endist pikaajalist juhti ning esindatud oli ka Andrus Veerpalu oma perega. Ega nii kirjut ja toredat seltskonda kusagilt mujalt Eestis vist enda jaoks poleks sel õhtul leidnud.

Teenindus oli kahjuks ülimalt tagasihoidlik; selline külmus ja ükskõiksus hakkas silma kogu Pühajärve kompleksis, aga pubis lõi see kuidagi eriti välja. Õnneks olid söögid-joogid väga tasemel ja teenindajad suutsid ka enam-vähem märkamatuks jääda.

Õlu oli hea, pastad väga head, kokteilid suurepärased ! Pühajärve pubisse lähme kindlasti uuesti, kui Otepääle satume !

Otepää kuulsaim pubi on muidugi Oti pubi Otepää keskväljakul. See on tõeliselt lahe koht. Pakun, et olen siin söömas-joomas käinud vähemalt 300 korda, ilmselt rohkemgi ! Siin on superteenindus; nii heal tasemel teenindust kohtab väga harva. Ja see on ALATI heal tasemel ! Loomulikult on alati väga heal tasemel köök. Eriti maitsevad mulle Oti pubis salatid ja pannkoogid. Kohvi on samuti erakordselt hea. Oti pubi kuulub kahtlemata minu lemmiksöögikohtade hulka ja seda isegi niivõrd palju, et kui teinekord sõidan Võrust Tartusse või vastupidi ja on natuke aega üle, teen väikse ringi läbi Otepää, et siin pubis söömas käia.

Kolmas tore koht on Nuustaku pubi. Siin on kõige suurem tõmbenumber kahtlemata vaade, mis avaneb mäe otsast alla Pühajärvele. Seetõttu on siin ka suvel alati palju külastajaid - sellist ilusat vaadet terrassilt tasub nautima tulla, kui juba Otepääl oled. Septembrikuu kogemus ütleb, et söögid on siin tõeliselt mehised - väga maitsvad ja väga suured. Isegi 3 tundi peale söömist trenni minnes oli kõht veel väga täis:)

Tagasi koju tulin küll mõne kilo võrra raskemana, aga kuna Tallinnas nii lahedaid söögikohti veel avastanud ei ole, oli ka kaalumure ajutine ja kiirelt lahenenud:)

Keelatud tants

Keelatud tants on hea film, väga hea film. Eriti hea tundus film võibolla ka sellepärast, et eelmised filmid, mida kinos vaatamas käisime, olid "Wall Street 2" ja "Söö, palveta, armasta" - filmid, mis minu jaoks ei olnud just mitte kõige suuremaid emotsioone tekitavad.

Film sobib väga hästi vaatamiseks nii väga noortele filmihuvilistele kui ka natuke vanematele - kõigile, kellele meeldib stiilne tants, hea rütmiga muusika ja mõnusa tempoga film. Film on hea kerge sisuga - ei pea liiga palju mõtlema, saab lihtsalt superlahedat tantsu hea muusika saatel vaadata. Samuti meeldisid mulle näitlejad, kes peaosasid täitsid - noored ja elavad inimesed ! (ma ei tea, miks, aga kogu filmi ajal ja ka peale seda, olen võrrelnud peaosatäitjaid eelmiste filmidega ja näitlejatel on ikka vahe küll ! - nooremate kasuks muidugi:) )
ABMGFFDV


Tõeliselt hea on vaadata heas vormis inimesi midagi väga hästi tegemas. Kui arvestada, et väga heas vormis on ca. 1% elanikkonnast, siis nende kontsentratsioon ekraanil oli väga kõrge:)

Film sobib ideaalselt vaatamiseks reede- või laupäeva õhtul enne ööklubisse minekut. Filmist "Keelatud tants" peaks saama väga hea inspiratsiooni ja enesetunde kogu järgnevaks õhtuks !

Wall Street 2

Wall Street 2 on film, mida ootasime pikalt. Treilerist oli jäänud tunne, et tuleb huvitav, isegi väga hea film. Kuna ka teemad olid väga lähedased - investeerimine seotult energiavaldkonnaga - olid ootused päris kõrgel.

Filmist meeldisidki mulle kõige rohkem teemad, mille ümber film käis - energia ja börsidel kauplemine. Kuna käsitleti viimase kümnendi sündmusi, oli ka palju rõõmsaid äratundmiskohti. Hästi sobis filmi vaatamise ajastus - otse töölt (natuke sarnaste teemadega tegelemast) kinosaali. Sai luua häid võrdlusi oma töömeetodite ja filmis käsitletute vahel - eriti, mis puudutas müügitööd klientidega. See koht oli päris huvitav:)

Vaatamata vähesele positiivsusele oli minu jaoks kogu filmi läbivaks tundeks igavus. Kõik oli etteaimatav, liigagi hästi. Kaks peategelast olid mitte natuke vaid väga ebareaalsed oma rollide kohta. Sellised inimtüübid (ka vastavas vanuses) suures äris väga pildile ei saa:)

Kes on ise rohkem finats-, energia- ja ärimaailmaga kokku puutunud, leiab filmist võibolla veel midagi huvitavat ja saab ka filmile hindeks panna näiteks 7,5/10, aga need, kes ei ole sellise maailma ja nende sündmustega kokku puutunud - ma ei oska küll öelda, milline emotsioon neile sellest filmist jääda võis:)

Kuna viimased 2 filmi, mida kinodes vaatamas käinud oleme - Söö, Palveta, Armasta ja Wall Street 2 - olid mõlemad väga üles reklaamitud ja suured ootused tekitanud - siis edaspidi, et vähem pettumusi oleks, ei looda filmilt enne vaatamist suurt midagi. Võibolla siis tuleb positiivseid üllatusi !

Söö, palveta, armasta - ???

Filmist "Söö, palveta, armasta" hakkasin ma kuulma juba kuid tagasi - et üks väga hea film pidavat olema kinno tulemas ja seda peab kindlasti juba esilinastusele vaatama minema.

Täpselt nädal aega tagasi olimegi esilinastusel kohal. Juba enne filmi algust tekkis mul tunne, et midagi on valesti - saalis olid peaaegu eranditult ainult naised ja neist väga suur osa veel keskealised. Mõned mehed olid ka, aga tundus, et nad olid pigem sinna kaasa veetud kui vabatahtlikult tulnud :)

Filmist ka. Loodusvaated olid ilusad, eriti Itaalias ja Bali saarel. Loodusvaateid ja loodust oleks võinud filmis rohkemgi olla - peategelane sõitis ju aasta jooksul palju ringi. Itaalia osa meeldiski mulle kõige rohkem - mõnus vabalt võtmine hea söögi ja veiniga. Ja peategelane võttis ka seal täitsa vabalt. Oleks ta sinna aastaks ajaks jäänudki, olekski ilmselt suur muutus selles tegelaskujus toimunud - Itaalias toimuks see vist igaühega !

India oli kõige närvilisem paik aastases seikluses. Mõte ilmselt oli hea, aga filmis mängiti see välja pigem kohana, mis ajas peategelase veel närvilisemaks.

Bali saarel toimunud sündmused olid rohkem nagu naljategemise moodi, seda ei oskagi kommenteerida :)

Üks asi, millest ma üldse aru ei saanud, seisnes filmi peamises mõttes - peategelane pidi nagu läbima märkimisväärse muutuse aasta jooksul - ainult, et see ei paistnud filmis mitte kusagilt välja !

Olles lugenud varasemalt ka analoogse sisuga raamatuid - näiteks Robin Sharmalt - siis oleks saanud tegelikult teha väga hea filmi, kus oleks välja tulnud ka see, et mille pärast peategelane üldse muutusi otsima läks ja kuidas ja mis selle aasta jooksul ka tegelikult muutus. Näiteks närvilisus, mis oli olemas filmi ja muutuste alguses, oli vägagi olemas ka filmi lõpus :)

Kes otsib filmist sügavamat mõtet, sellel ma kinno minna ei soovita. Sellest filmist seda ei leia. Kellele meeldivad Coca-Cola Plaza mugavad toolid ja hästi vaikne filmipublik (sellel filmil on see garanteeritud!), siis on see hea võimalus 2 tundi meeldivalt mööda saata.

Teema, mida filmis käsitleti, mulle tegelikult väga meeldib. Võibolla lihtsalt filmis kukkus kogu lugu väga tagasihoidlikult välja. Igaks juhuks peaks raamatu ka läbi lugema - ma arvan ja loodan, et see on oluliselt huvitavam ja sisutihedam kui oli film !

Tagantjärele võib öelda, et filmi plakatil oli üles pildistatud üks oluline sõnum, millest ma nüüd aru saan. Pange tähele - Julia Roberts maiustab jäätise asemel hoopis plastmassist lusikaga, millel ju pole maitset!

Reval Cafe - meie lemmikkohvik Tallinnas

Tallinnas on palju kohvikuid ja oleme vist suures enamuses neist ka käinud, aga on üks kohvik, kust leiame ennast selle avamisest saadik vähemalt korra nädalas; vahel ka sagedamini. Tegemist muidugi Reval Cafe`ga Pärnu maanteel. Oleme siia sattunud kõikvõimalikel juhtudel - hommikust sööma palju kordi, lõuna ajal päevatoitude ajaks, õhtuti niisama kohvi või teed jooma; enne SEB Sügisjooksu kohvi jooma; peale spordivõistlusi niisama istuma ja puhkama; isegi tänasel sünnipäeval käisime just Reval Cafe`s hommikust söömas:)

Mis teeb selle kohviku nii heaks, et sinna ikka ja jälle tagasi minna, kuigi Tallinnas on ju palju-palju erinevaid võimalusi söömiseks-joomiseks ? Miks meeldib see koht ühtviisi nii 12-, 25- kui 36-aastasele ?

Aga las igaüks räägib iseenda eest.

12-aastane: Mulle meeldib Reval Cafe eelkõige sellepärast, et siin on nii hea aura ja hästi head toidud. Eriti meeldib latte chai ning pirukad ja koogid on ka alati maitsvad olnud.

25-aastane: Mulle meeldib see, et Pärnu mnt Reval Cafe´sse võib minna igal ajal, ükskõik, mis ilmaga ja tuju muutub veel paremaks. See on kohvik, mis elab ja ootab Sind alati tagasi, et saaks suu koogist magusaks ja cappuccinost vahuseks. Ning mis on hoopis huvitav, et hommikud kestavad seal kella kaheni päeval.

 

36-aastane: Minu jaoks on Pärnu mnt Reval Cafe olnud nö. armastus esimesest silmapilgust - nii kui seal peale avamist käisime, hakkasimegi seal käima. Eriti hea oli muidugi Revalis käia, kui seal lähedal elasime, aga ka pärast kaugemale kolimist on see koht nö. meie kohvikuks jäänud. Kohvi on hea - kõigis variatsioonides; söögid on väga head; pirukad on erakordselt head:) Kõige vingem asi on muidugi asukoht - on tunne, nagu oleksid kusagil suurlinnas keset tänavat - ega sellist tunnet kusagil mujal Eestis küll kogenud ei ole !