Minu Kopenhaagen

Peaaegu terve see nädal on möödunud Kopenhaagenis ning täna õhtul Tallinna tagasi jõudes tundub, nagu oleks jõudnud kuhugi valesse kohta. Kõik, mida Kopenhaagenist leida lootsin, sealt ka leidsin ja palju rohkemgi.

Milline siis näeb välja Kopenhaagen läbi minu silmade?

Kopenhaagen näeb välja nagu ideaalne suur linn - inimesi on piisavalt palju, et suurlinna tunne tekiks; linn on väga rahulik ja kohati tekib tunne, nagu ei olekski suures linnas vaid pigem hõreda liiklusega väiksemas kohas; ilmad vahetuvad tõesti kiiresti ning korraga oleks mõtet kaasas kanda päikseprille ja vihmavarju; KÕIK inimesed, kellega kokku puutusime, olid sõbralikud; esialgu natuke kõrgena tundunud hinnad said mõne päevaga harjumuspäraseks ning viimastel päevadel tundus pigem, et kas "nii vähe maksabki"; SUUREPÄRANE teenindus kõigis kohtades, kus käisime; ... ... ...
Seda rida võiks veel pikalt jätkata, aga kõigest pikemalt juba järgmistes lugudes.

Aga miks siis ikkagi Tallinn tundus peale Kopenhaagenist tulekut vale sihtkohana? Lisaks mitmetele muudele põhjustele oli tegemist otseses mõttes reisiga "tulevikust minevikku" ja ajas tagasi minek ei saa ju liiga suuri emotsioone tekitada.

Mulle meeldis Kopenhaagenis. Väga meeldis. Sõit sinna kestab ka ainult 1 tund ja 10 minutit. Varsti lähme tagasi.

Miks mulle meeldivad vene rahvusest teenindajad

Sellel nädalal käisin tööasjus Narvas. Kui juba seal linnas olin, siis käisin ka Fama Keskuses. Olen seal ükskord varem ka käinud ja mulle väga meeldis seal. Poodide valik on täitsa ok ja eriti meeldivad mulle sealsed klienditeenindajad.


Ideaalne müük on see,
kui rahul on nii klient kui ka müüja. Pildi allikas

Kohe rõõm on poes käia. Ükskõik millisesse kauplusesse sisse astudes öeldakse viisakalt tere ja keegi ei vaata imelikult, "et mida sina veel siit tahad." Sellist suhtumist lihtsalt ei ole. Ühes poes valisin endale teksapükse. Ning kui klienditeenindaja mind nägi, siis ei pööranud ta oma pilku kuskile kapi taha vaid vaatas mulle sõbralikult otsa ja küsis kas ma vajan abi. Tegelikult ma jõudsin natuke ennem juba mõelda, et kui ma näen kedagi, siis küsin abi :)

Ta leidis mulle soovitud suuruse. Ma tänasin ja suundusin proovikabiini. Võtsin ikka mitu paari pükse ja olin vähemalt 8 minutit juba proovinud. Mõtlesin, et huvitav kas ma pean kõik oma asjad kaasa võtma ja veel ühte paari pükse endale tooma minema. Igaks juhuks piilusin kardina vahelt välja, et äkki märkan teenindajat, kes enne nii abivalmis oli. Ja voilaa, ta seisiski kabiinide juures, et vajadusel mind aidata. Nii tore. Naeratus tema näolt ei olnud kadunud. Ta tõi mulle uue paari pükse. Kui olin proovimise lõpetanud, küsis ta kas mulle sobis midagi. Mul oli hea meel, et sain öelda jah! Mulle meeldis see, et ta ei ilmunud kardina taha ja küsinud, no kas sobib ka midagi. Eelmisel nädalal ühes teksapoes käis müüja niimoodi mitu korda küsimas. Vahepeal tekkis kül selline tunne, et äkki tõmbab veel kardina ka eest ära. Kui mul midagi vaja on, siis ma saan selle küsimisega väga hästi hakkama.

Ta oskas mind kui klienti kuulata ja mulle jäi sellisest teenindusest väga hea tunne. Mingis mõttes oli ta nagu väike nähtamatu abiline.

Millegipärast on mulle vene rahvusest teenindajad alati meeldivat teenindust pakkunud, mida ei saa aga öelda... kohta.

Klienti leida on raske, aga kaotada no nii lihtne. Millegipärast poodi, kus on saadud halva teeninduskogemuse osaliseks, nii lihtsalt enam tagasi ei minda. Huvitav, miks see nii on ?

ABMGFFDV

Veinipööning Viru tänaval

Tänu Cherry.ee-le saime tuttavaks Veinipööninguga Viru tänaval. Kuna vein on olnud nii pikalt meie üks lemmikjook kui ma üldse mäletan, siis meeldivad ka loomulikult head veinijoomise kohad, mille hulka Veinipööning kahtlemata kuulub.

Käisime Veinipööningul eelmise nädala neljapäeval. Ilm oli selle talve üks külmemaid. Selle ilmaga läks eriti hästi kokku veinijoomine kaminasaalis. Kuna oli nädalasisene aeg, siis oli külastajaid loomulikult vähem kui nädalavahetustel - enamus tööinimestest ei saa ju endale lubada, et järgmisel päeval pole võibolla kõige värskem olek ...

Vein, mis kaasnes Cherry.ee pakkumisega, oli superhea vein Itaaliast. Kuna ma suur veiniekspert ei ole, siis täpsemalt sellest veinist kirjutama ei hakka, aga vein oli tõesti hea - enamusest poodidest küll sellisel tasemel veini osta ei saa, ma arvan. Head olid ka erinevad juustud, mida veini juurde pakuti.

Ainuke asi, mis olemata oleks võinud olla, oli lisaks veinile pakutud kohvi - aga arvestades, et me ei tulnud siia kohvi jooma, ei oma see ka liiga suurt tähtsust. Aga üllatusena lõpuks pakutud Põltsamaa Tõmmu oli tõeliselt hea. Kuna me pidime ise ära arvama, millega tegemist oli, oli üllatusmoment veel suurem - tundus küll kuidagi tuttav nii maitselt kui lõhnalt, aga et tegemist oleks Põltsamaa veiniga, selle peale küll ei tulnud (:

Veinipööningu kasuks räägib ka väga hea asukoht. See koht sobib ideaalselt ka nö. "soojenduseks" - et edasi järgmistesse kohtadess ja uute jookide juurde siirduda. Nii, nagu ka eelmisel neljapäeval juhtus ...

Ma oskan nüüd vapustavalt ilusaid kõrvarõngaid teha!

Septembrikuus olen nüüdseks käinud kahel ehete valmistamise koolitusel. Saadud kogemustega olen väga rahul! Juba suvel hakkasid mind huvitama isetehtud ehted, täpsemalt siis kõrvarõngad. Esimest korda nägin Riia turul ühte naist, kes kauples kõikvõimalike helmeste, pärite ja muude ehete valmistamiseks vajaminevate komponentidega. Vaatasingi siis, et ise saaksin ka kõrvarõngaste tegemisega hakkama, kui keegi mind natukene juhendaks. Kui leidsin internetis surfates sobiva koolituse, panin ennast kursusele kirja ja nüüd siis enam tagasiteed polnud :)

Esimene koolitus kestis 2 tundi ja selle ajaga sain valmis kolm paari erinevaid kõrvarõngaid.


Kolm paari, kolmeks elujuhtumiks.



Teine kursus toimus kaks nädalat hiljem ja sel korral õppisin tegema rippuvaid kõrvarõngaid. Pean tunnistama, et siin on võimalik kasutada palju rohkem loomingulisemalt lähenemist. Võimalikke kombinatsioone on palju-palju.

                                                                                 

Pärlitega kõrvarõngad. Must ja roheline sobivad üksteisega imehästi!



Ka litrite ja klaaspärlite kombinatsioon tuleb hästi huvitav.



Isetehtud ehted on minu jaoks hoopis midagi muud, kui poest ostetud eksemplarid. Väga armas on teha oma sõpradele nii armsaid kingitusi :)

Ämblikute linn...

on Haapsalu. Sellise avastuse tegin sellel suvel kui seal viimati pikemalt peatusin. Ämblikud olid absoluutselt igal pool - hotelli rõdul, promenaadi  pinkidel ja laternatel, majade seintel, tooli jala küljes, isegi toas laes. See oli selline huvitav avastus, millest tahtsin rääkida. Mulle pole kuskil varem nii palju ämblikuid korraga silma hakanud. Miks nad kõik just Haapsallu on kogunenud - mine sa tea. Need loomad toovad õnne, ju siis nii see ongi.

Kuna suvekuurort Haapsalu on nii meeldima hakanud, siis oli lausa kohustuslik ammutada värskeid emotsioone ja maitseelamusi sealsetest kohvikutest. Külastasime kahte uut kohvikut - Epp Maria Galeriid ja Wiigi kohvikut.

 

Epp Maria Galerii on nagu 2in1. See koosneb kahest osast - esimesel korrusel asub Koogituba, kus saab juua kohvi ja süüa kooki. Teisel korrusel asub Veinituba (avatud suvehooajal), kus saab keha kinnitada Anni Arro retseptide järgi valminud roogadega ja nautida veini. Meie alustasime algusest ehk esimeselt korruselt. Kohv oli tõesti hea ja kohupiimakook valge šokolaadiga ka. Eriti hea oli koogi serveering - värskete punasesõstardega. Kohvikus viibimise tegid mõnusaks Epp Maria Kokamägi maalid, mis olid nii seintele joonistatud kui ka imetlemiseks pildiraamide sees ootamas, et keegi need ostaks ja endale koju viiks:) . Minu meeli köitis kohviku vanaaegses stiilis mööbel ja kaunid serviisid. Kui järgmine kord meie uude lemmiklinnakesse satume, siis käime ära ka teisel korrusel ja jagame oma muljeid. Kohviku- ja kunstihuvilistele peaks see koht eriline maiuspala olema! Kindlasti ei tohi mainimata jätta, et teenindajad olid rõõmsameelselt abivalmid ja väga viisakad.

Wiigi kohvik asus imeilusas kohas Väikese viigi kaldal. Väliterrassil süües tekkis palava ilmaga selline tunne justkui oleksime olnud unustamatul Korfu saarel. Meid tabas väga välismaa tunne ja see on positiivne, et ka Eestis selliseid kohti leidub. Kellel huvi, siis peab kiirustama, sest see ainulaadne kohvik on avatud ainult suvel. Täpselt nii nagu paljud söögikohad lõunamaades. Toidud olid head. Eriti maitses aga Latte kohv. Lõpetades kohvisõõmu, oli suus tunda natuke nagu šokolaadi maitset. Võibolla aitas kaasa ka see, et ma ei lisanud kohvile suhkrut :) Tegime selles kohas uue teeavastuse. Nimelt saab seal endale tellida orgaanilisi London Tea Company teesid. Ausalt, väga hea ja puhta maitsega. Tee oli nii hea, et nüüd lähen Tallinnas ühte ökotoodete poodi seda otsima! Teenindaja oli nii lahke ja ütles, et neile tuuakse seda teed Tallinnast. Aitäh!
Selleks, et saada üks või miks mitte ka mitu mõnusat kohvikuelamust, pole vaja teha muud kui sõita Haapsallu!

Kolm linna ja kolm kohvikut

Juulikuus sattusime nii Haapsalu, Jõhvi kui ka Tallinna kohvikutesse, kus me polnud varem käinud. Kui keegi peaks nendesse linnadesse sattuma, siis neid kohti julgeme sooja südamega soovitada!





Müüriääre kohvik asub imeilusas kuurortlinnas Haapsalus (Karja 7). Kui linnas jalutada, siis see kohvik ei saa kuidagi kahe silma vahele jääda. Maja on väljast huvitavalt kaunistatud ja uks on pärani avatud. Lihtsalt paneb kohvikusõpru sisse astuma. Nii läks ka meiega - suurte kohvikusõpradega. Sisse astudes olid kõik lauad rahvast täis - nii sees kui ka väljas, hoovipoolses osas. Õnneks vabanes üks laud väljas ja me saime end mõnusalt sisse seada. Kohviku interjöör on väga hubane ja vanamoeliselt kunstihõnguline. Toas saab istuda mugavas diivanis ning lisaks söögile saab nautida seinal olevaid pilte, mis ei tohiks kedagi külmaks jätta.

Menüüs on valik mitmekesine - valida on erinevaid salateid, võileibu, ahjupirukaid, suupisteid ja maiustusi.
Jookide valik oli selline nagu kohvikutes ikka. Tellida sai vastavalt oma maitsele. Söökidst tellisime lõhe-suvikõrvitsapiruka rohelise salatiga ja jookidest ühe Eviani vee ja masinakohvi. Pirukad olid väga maitsvad ja just sellise suurusega, et kõht sai täis (see ei ole mõeldud põhiroaks).

Haapsalus hakkas silma väga palju erinevaid kohvikuid, niiet kui sinna uuesti lähen käin ka teistes kohvikutes, et kogemusi ja muljed juurde ammutada. Igatahes ma armastan Haapsalu linna. See on armas ja omapärane. Kui on valida, kas minna Pärnusse või Haapsallu, siis minu valik on viimane.


Linnaisa kohvik

"Linnaisa kohvik on Jõhvi kesklinnas peatänava ääres olev 30 kohaline söögikoht. Pakume oma hubases kohvikus kodust euroopalikku kööki hea hinna-kvaliteedi suhtega. " Nii nad endast räägivad :)
Teenindus oli sõbralik ja kiire. Ei pidanud kaua ootama, et saaks sööma hakata. Andres tellis pannkoogid singi ja juustuga ning mina kreeka salati. Pannkoogid olid üpriski suured ja rammusad. Kõhu sai juba ühest koogist täis. Võib olla mõjutas isu ka 30-kraadine kuumus, mis pole Eesti suve kohta tavaline. Kreeka salat oli samuti maitsev. Hinnad olid sellised: pannkoogid 45 krooni ja kreeka salat 55 krooni.


 
Silk Sushi Bar

Hea maitseelamuse saime eile sushit süües. Silk rikkalikus menüüs on tohutu suur valik erinevaid sushisid ja teisi toite. Hinnad on sushi puhul üle keskmise. Kui tahad kvalieetselt süüa, siis tundub õiglane selle eest ka natuke rohkem maksta. Koht ise oli ilus. Väga meeldis mööbel ja selle värvilahendus. Baari tagaosas olid pikad helerohelise ja türkiissinise triibulised diivanid ja pruunid seinad, kuhu oli käsitsi maalitud pildid. Ilus! Lisaks heale söögile ja joogile, peab olema ka söögikoht vähemalt sama hea "maitsega" tehtud.

Üllatuslikult heaks osutusid OKONOMIJAKI jaapani soolased pannkoogid. Valisime juurviljade ja tofuga ning juurviljade ja mereahvenaga. Tõesti väga maitsvad. Ainuüksi juba nende pannkookide pärast tasub sinna sööma minna. Magustoit oli selline, mida me varem pole proovinud - kirsi-kaneeli Gyoza taskud kirsikastmega. Need olid nagu magusad pelmeenid. Ka väga mõnusad hõrgutised.

Okonomijaki pannkook

Menüü juures oli positiivne see, et ära olid märgitud road, mis sobivad ka lastele ja taimetoitlastele.
Mulle meeldis see, kuidas Silk´is apelsinitükkidega teed serveeriti. Teekann oli läbipaistvast klaasist ja see asetati alusele, millel olev teeküünal ei lasknud teel ära jahtuda. Niiet iga kord kui teed valasime oli see auravalt kuum. Lihtne aga geniaalne!

Kirjad Juliale - film täis positiivseid üllatusi

Viimased kaks kuud pole ma telekat peaaegu üldse vaadanud ja tänu sellele jääb üle uskumatult palju vaba aega :) Olen hakanud rohkem kinos käima. Eile, käisime vaatamas eelmisel neljapäeval kinodesse jõudnud filmi - "Kirjad Juliale". Seekord ma ei räägikski väga pikalt, milles filmi sisu seisneb, vaid keskendun nendele asjadele, mis selle filmi eriliseks tegid.

Näha ja kogeda võiks kõike - nalja, tõsiseid hetki ja loomulikult armastust, armastust ja veelkord armastust. Sophie ja tema kihlatu Victor lähevad reisile Itaalia linna Veronasse. See retk peaks nende suhtesse kirge ja romatikat juurde lisama. Nad peatuvad "Romeo ja Julia" loost tuntuks saanud Julia Capuletti kodu lähistel. Saatus tahab nii, et Sophie kohtuks naistega, kes kirjutavad Juliale jäetud kirjadele vastuseid. Kõik seiklused saavadki alguse sellest, kui Sophie avastab kogemata ühe hästi vana kirja - aastast 1957.  Selle oli kirjutanud Claire Inglismaalt. Tal oli aastaid tagasi armulugu itaallasega, kuid olles siis 15-aastane, lasi ta käest võimaluse jääda oma armastatu Lorenzo juurde.

Kõigi üllatuseks sõidab Claire, koos oma pojapojaga Charlie´ga Verona linna Lorenzot otsima. Charlie suhtumine Sophiesse oli väga kriitiline. Ta ei kiitnud üldse heaks, et ta vanaema sõitis Itaaliasse otsima meest, kes võib olla enam ei elagi või on abielus või mis kõik iganes. Mulle meeldib Sophie enesekindlus ja siiras soov koos Claire´ga otsingute teekonda alustada ja see tee eduka lõpuni käia.

Super ilus linn on see Verona.  Kõige rohkem mulle meeldiski selle koha arhitektuur - kujutage ette, et on olemas selline väike armas ja romantiline linn. Ei ühtegi pilvelõhkujat!Sai kuulata kuulsaid Itaalia lugusid ja näha kitsaid tänavaid. Inimesed on sõbralikud ja abivalmid. Süüakse koos suure perekonnaga õhtusööki, mis kestab tunde. Väga palju näeb kaadreid Itaalia imeilusast loodusest. Maastik täis veiniistandusi. Seda peab lihtsalt näegema. Film oli nii hästi tehtud, et mul tekkis soov ise sinna linna varsti minna. Film jättis südamesse hästi sooja ja hea enesetunde. Nagu ei tahtnudki, et see lõpeks. Ma ei mäletagi, et oleksin nii head armastusfilmi näinud.
Vaata ise lähemalt: http://www.youtube.com/watch?v=yP2V4mt4XWQ&feature=PlayList&p=D811701B15621018&playnext=1&index=18

Kingagurmaanidele - värske Kingapood Tallinnas

Ma ei tea kas ma olen ainuke, kes sel suvel Tallinna kingapoodidest endale soovitud suvekingi ei leia? Või on ka teistel naistel selline "mure". Võib olla kasutasin kingade otsimisel vale taktikat, et käisin läbi kõik suuremad poed ja väikesed poekesed jätsin tähelepanuta! Igal juhul muutsin suunda ja tänutäheks avastasin kesklinnas ühe imearmsa kingapoe, mis alles selle aasta aprilli lõpus avati.

Väga meeldis mulle poe disain - see oli lihtne, kuid oma kindla stiiliga. Kasutatud oli vanaaegset mööblit ja seetõttu on trendikad kingapaarid eriti hästi esile toodud. Kuigi pood ise on väike, siis erinevaid kingi on piisavalt. Kui varem, palju suuremates kingapoodides, oli valida vähemalt 150-200 paari vahel, siis millegipärast ei leidnud ma kingi, mis oleksid ilusad, mugavad , kvaliteetsed ja õige hinnaga. Aga nagu öeldakse, et kes otsib, see leiab.

Teenindus oli super - sõbralik ja abivalmis. Sain rahulikult kingi proovida ja teenindaja arvamust küsida. Ausaltöeldes proovisin ma vähemalt 10 paari kingi ja müüja ei teinud kordagi sellist nägu, et "palun aitab juba, ma ei jaksa Teile rohkem neid kingi näidata".

Lisaks kingadele ja saabastele leiab Kingapoest ka kodumaiseid ehteid: valik Britt Paju ja GKDisain loomingut. Positiivne nende ehete juures on see, et tegemist pole masstoodanguga. Niiet, kellele meeldib unikaalsus ja tahab teistest eristuda, siis Kingapood pakub Sulle selle võimaluse! Kui ostad kellegi kätega tehtud ehte, siis see on ikka päris ehe, mis elab ja hingab oma elu koos Sinuga.

Soovitan kuumalt kõigil kingafännidel ruttu Kingapoodi minna ja enda kingagarderoobi täiendada. Selles poes võite avastada, et ka kontsaga kingad võivad olla üllatavalt mugavad!

Uue Kingapoe leiab Tallinnas Maakri 19/21 ja see on kõigile avatud E-R 10-19 ja L 11-16.

Pildid on võetud Kingapoe Facebooki lehelt.

Tallinna Olümpiajooks

Tallinna Olümpiajooks Pirita tervisekeskuse radadel - oluliselt erinev kogemus võrreldes minu varasemate - paarikümne aasta taguste Olümpiajooksu kogemustega, kus distants kulges Raekoja platsilt Piritale. Tänane rada on muidugi rahvajooksu jaoks oluliselt sobivam - ei ole autodega koos jooksmist ja rada kulgeb väga ilusal ja vaheldusrikkal maastikul.

Tänasel jooksul oli positiivne kahe keenlanna osalemine - nende tase näitas väga selgelt ära Eesti naisjooksjate taseme. Ootan, et ka Keenia (või mõne muu Aafrika jooksuriigi) meesjooksjad leiaksid tee Eestisse - see elavdaks oluliselt siinset jooksuelu !

Kui tavaliselt on suurematel jooksuüritustel osalejatele mõeldud auhinnad (diplomid jm.) olematule tasemele taandunud (ise võimalus endale internetist diplom välja printida jm. analoogne), siis Tallinna Olümpiajooksul on säilinud ilus traditsioon, kus kõik osalejad saavad diplomi ROK-i presidendi allkirjaga. Võistlus jääb seetõttu osalejale paremini meelde küll:)

Põhja-Eesti kõrgeimal tipul

Põhja-Eesti kõrgeima mäe, Emumäe, jooks toimus juba kuuendat korda. Emumägi asub Pandivere kõrgustikul ja mäe kõrgeima tipu absoluutne kõrgus on 166 meetrit. Esialgne idee minna Emumäe jooksule tuli sellest, et käesoleval nädalavahetusel ei ole mujal Eestis ühtegi arvestatavat jooksu- ega rulluisuüritust; olles aga Emumäel ära käinud, siis järgmisel aastal samal ajal saab see jooksuüritus olema kindlalt kalendris, hoolimata sellest, millised üritused samal ajal veel toimuvad:)

Emumäe jooksu peamine tõmbenumber on muidugi mägi ise - tegemist on teadaolevalt Eestis ainsa mäejooksuga, mille trass kulgeb ümber Emumäe ja suurim kõrguste vahe on 50 meetrit; nii lühemal kui eriti pikemal distantsil oli tegemist vägagi arvestatavate tõusudega distantsil.

Seekord osalesime kepikõnnil. Kuigi tegemist ei olnud võistlusega, toimub kepikõnnil osalejate vahel tihtipeale suuremgi rebimine esimeste kohtade pärast ja pingutus oli ka peaaegu sama tugev võrreldes jooksuvõistlustel osalemisega.

Väiksemate võistluste eripära toimis ka Emumäe jooksul väga hästi - superhea korraldus, osavõtutasu puudumine, kõigile osalejatele ilusad diplomid. Usun, et väikeste jooksuürituste korraldamisest oleks päris palju õppida ka suuremate ürituste korraldajatel - mind tõmbab millegipärast aina rohkem nö. külavõistlustele -emotsioonid tulevad kuidagi ehedamad ja tunne jääb pikaks ajaks suurepärane peale võistlust.

Mehena Naistejooksul ehk pealtvaataja SEB 23. Maijooksul

Huvitav kogemus on rahvaspordiüritust kõrvalt jälgida. Täna oli selleks suurepärane võimalus 23 SEB Maijooksu näol. Viimati jälgisin rahvaspordiüritust pealtvaatajana 2001 aastal, kui olin raja ääres Tartu jooksumaratoni vaatamas; täna siis uuesti.

Tegemist oli ajaloolise sündmusega - nii palju (8800) naisi pole kunagi varem Eestis võistlusrajal olnud. Ja kuigi suurem enamus osalejatest võistles peamiselt iseendaga, jääb fakt faktiks võistlejate arvu osas.

Pealtvaatajaks olemise eelis oli muidugi see, et ei pidanud ise distantsi läbima ja end ära väsitama; aga kes omab kogemusi võistlustel vaatamas käimiselt, teab, et pool päeva väljas olles ja kõike kõrvalt jälgides, oled lõpuks üldiselt sama väsinud kui osalejad. Ainult et väsimus on erinev jooksul osaleja väsimusest.

Pealtvaatajale jäävad tänast ilusat ja ajaloolist päeva kõige enam meenutama suurepärane Maijooksu korraldus, ilus ilm ja rõõmsad osalejad. Kuidas Maijooksu veel paremaks teha ? Variante on muidugi mitmeid, aga ... kui üritus jätkub ka järgnevatel aastatel samades raamides, on tegemist kindlasti maailmatasemel korraldatud spordiüritusega !

Rannametsa Luitejooks 2010

Samal päeval ühe meie aasta suursündmusega jooksmises - Tartu jooksumaratoniga - toimus Pärnumaal väga hästi organiseeritud jooksuüritus - Rannametsa Luitejooks. Kui üldjuhul on väiksema osavõtjaskonnaga spordiüritused ka organiseerimiselt tuntavalt tagasihoidlikumad võrreldes suurte üritusetega, siis siin nii ei olnud - pigem vastupidi ! Kõik oli suurepärane - alustades parkimisest ja lõpetades toitlustamisega.

Kõige vingem oli muidugi rada ise. Suurepärane jooksjale, kes on heas vormis ja üliraske neile, kelle vorm on tagasihoidlikum. Fantastiline maastik, mis oma raskusastmelt ei jäänud millegipoolest alla ka Lõuna-Eesti kuppelmaastikule.

Meeldivalt palju oli auhindu ja loosiauhindu - korraldajatel on õnnestunud kaasata väärt sponsorid. Usun, et kes korra on siia jooksma tulnud, tuleb kindlasti ka järgmistel kordadel !