Minu arvamus Marie Claire jaanuarikuu numbris ilmunud loole "Rendime sõpru, pulmarahvast ja matuselisi":
Selles loos sain tuttavaks Jaapani kultuuri omapäradega, mis erinevad oluliselt Eesti elust. Meil ei kujutaks ilmselt keegi ette “renditud sõpru” - seda nii kultuurilisest aspektist kui ka rahvaarvust tingituna. Väikses riigis ei saaks säilitada anonüümsust.
Minu jaoks oli uus avastus, et jaapanlased osutavad nii suurt tähelepanu välisele ilule – külaliste hulgale, kõnedele, sobivatele „sõpradele“... Ilmselt tunnevad sellise teenuse kasutajad ennast küll sisemiselt veel halvemini võrreldes olukorraga, kus „sõpru“ ei oleks renditud, aga väliselt on kõik ju hästi. Kindlasti on olemas ka keerulisi situatsioone, kus anonüümsed sõbrad saavad olukordi palju paremini lahendada – sellistel juhtumitel rendiks isegi sellise „sõbra“, kui see Eestis võimalik oleks.
Artikkel meenutab meile ühte olulisimat asja elus üldse – tõelisi sõpru ei saa raha eest osta. Küll aga saab raha eest osta kõike välist – külalisi, üritusi, vestluskaaslasi. Samas on see igaühe enda teha, et ta sellise olukorrani, kus sõpru tuleb „rentima“ hakata üldse ei jõuaks. Tänapäeva kõige suurem oht on see, kui suhtlemine kolib internetti ja sõbrad muutuvad virtuaalseteks. Hingega suhtlemist ja emotsioone tahab aga igaüks kogeda. Eelkõige tuleks keskenduda sõpradele, kes juba olemas on ja kui neisse järjepideva hoolivusega suhtuda, tekib uusi sõpru kindlasti juurde.
Minu jaoks oli uus avastus, et jaapanlased osutavad nii suurt tähelepanu välisele ilule – külaliste hulgale, kõnedele, sobivatele „sõpradele“... Ilmselt tunnevad sellise teenuse kasutajad ennast küll sisemiselt veel halvemini võrreldes olukorraga, kus „sõpru“ ei oleks renditud, aga väliselt on kõik ju hästi. Kindlasti on olemas ka keerulisi situatsioone, kus anonüümsed sõbrad saavad olukordi palju paremini lahendada – sellistel juhtumitel rendiks isegi sellise „sõbra“, kui see Eestis võimalik oleks.
Artikkel meenutab meile ühte olulisimat asja elus üldse – tõelisi sõpru ei saa raha eest osta. Küll aga saab raha eest osta kõike välist – külalisi, üritusi, vestluskaaslasi. Samas on see igaühe enda teha, et ta sellise olukorrani, kus sõpru tuleb „rentima“ hakata üldse ei jõuaks. Tänapäeva kõige suurem oht on see, kui suhtlemine kolib internetti ja sõbrad muutuvad virtuaalseteks. Hingega suhtlemist ja emotsioone tahab aga igaüks kogeda. Eelkõige tuleks keskenduda sõpradele, kes juba olemas on ja kui neisse järjepideva hoolivusega suhtuda, tekib uusi sõpru kindlasti juurde.
