Friday, December 27, 2013

Teel Kopenhaagenisse

Olen viimasel ajal tähele pannud, et mida vanemaks inimesed saavad, seda kiiremini hakkavad ideed saama reaalsuseks. Kui noorena tundub, et aega on küll ja küll, siis aastate möödudes hakkad üks hetk aru saama, et see ei pruugi niimoodi igavesti jätkuda ja vaja oleks hakata tegutsema. Kiiremini. Minu vanus ei ole küll veel nii suur, et peaks kõik pähetulevad head ideed homme realiseerima, nagu teevad asjalikud 60-aastased inimesed, aga kuu aja jooksul peaks hea idee olema ellu viidud küll!

Seega siis - Kopenhaagen. Idee külastada Kopenhaagenit sündis 10. detsembri õhtul kella 19 paiku kui sõitsin läbi suure lumesaju hotellist "Olümpia" Viimsi poole. Mingi seletamatu reisitunne oli juba mitu päeva sees olnud ning siis sai selgeks ka reisisiht. Tegelikult ei ole Kopenhaagen päris uus sihtkoht - oleme seal juba korra viibinud paar tundi 2009.a. mai lõpus - ning kohalikus lennujaamas oma senise elu kõige kallima kohvi joonud ning võileiva söönud. Aga seekord lähme pikemaks ajaks - tõsi küll, mitte väga pikaks, sest ostetud on ka tagasisõidu piletid :)

Uude kohta minnes on minu jaoks alati üks huvitavamaid asju ettekujutamine, milline see koht tegelikkuses on. Et seda ettekujutust natuke lihtsustada, kingiti mulle jõuludeks "Minu Kopenhaagen." Olles selle raamatu lugemisega praeguseks peaaegu poole peale jõudnud, tundub mulle, nagu oleksin ise ka natuke taanlane - kuidagi väga suur äratundmisrõõm on!  Mõned lihtsad asjad: nagu taanlasedki, ei tõmba ka mina kodus akendele ruloosid ette; õhtuti panen küünlad põlema; meeldib rattaga sõita, ... ja loomulikult hygge; headest veinidest ja õlledest rääkimata :)

Üks minu seniseid lemmiklinnu, kus käinud olen, on Amsterdam. Kopenhaagenil pidavat Amsterdamiga päris palju ühist olema. Kas Kopenhaagenist ka minu jaoks linn saab, kuhu edaspidigi reisida või mitte, see selgub juba õige varsti.

PS. Pildid selle loo juurde tulevad pärast koju tagasijõudmist, kuna mul praegu veel endatehtud pilte Kopenhaagenist ega Taanist ei ole :)

Sunday, December 22, 2013

Alkeemik

Paulo Coelho "Alkeemik" on üks nendest vähestest raamatutest, mida ma olen lugenud palju kordi - no nii vähemalt 5 korda kindlasti :) Viimati lugesin selle raamatu kaanest kaaneni läbi eile.

"Alkeemik" on raamat, mida on lihtne lugeda, eriti kui lugeja on kasvõi mingil määral raamatus kirjeldatuga isiklikult kokku puutunud. Kui üldse ei ole, siis ei jõua ka raamatu mõte ilmselt väga hästi kohale.

Aga mis siis minule "Alkeemikust" kõige rohkem meelde jäi - peale 5-dat lugemist viimase 6 aasta jooksul?

- Oma suured unistused tuleb ellu viia võimalikult kohe kui selleks kasvõi väiksemgi võimalus avaneb. Uut võimalust ei pruugi enam mitte kunagi tulla. Eriti kehtib see näiteks kaugele reisimise kohta. Pidime ju isegi eelmisel suvel San Franciscosse minema - siis tundus see nii reaalne, väga lihtsal põhjusel jäi käimata ja täna ei tundu see reis enam üldsegi nii lähedal olevat ...

- Väga hea elu on nendel, kellel on võimalik (s.t. kes seda ise tahavad) pidevalt ringi rännata ühest kohast teise. Esiteks saab läbi selle inimene palju targemaks kui ta palju maailmas ringi vaatab, aga teiseks - ja see on veelgi olulisem - ei kujune inimese ümber püsivalt suurt seltskonda teisi inimesi, kes kõik teavad, kuidas konkreetne inimene elama peaks ja proovivad teda igapäevaselt õpetada. Kui ringi reisida, siis ju sellist "kaaskonda" ei ole ja kõigi elu on lihtsam ja lõbusam.

- Kõige paremini õpib tegutsedes. Muidugi on ka raamatute lugemine oluline teadmiste täiustamiseks, aga kõige paremini õpib reaalselt tegutsedes. Eks tegutsemine on ju ka ebamugavam kui raamatutest tarkuste kogumine ja seetõttu muidugi efektiivsem!

- Vaimustumine. Minu meelest on see lausa omaette nähtus - inimesed, kes teevad oma tegevusi (ka tööd) suure vaimustusega - tulemused on eranditult alati suurepärased. Neid näiteid ei saagi olla palju, kus vaimustus on väga suur, aga seda enam need "hallist massist" eristuvad. Mina olen oma pika elu jooksul kohtunud ühe inimesega, kes teeb oma tööd erakordselt suure vaimustusega.


"Alkeemik" on väga hea raamat. Ega teda muidu ju nii suur hulk inimesi lugenud ei oleks ... ja loen minagi teda varsti 6-dat, 7-dat .... jne jne korda.