Friday, December 25, 2009

Sajandeid kestev piin

Minu vaade Marie Claire detsembrikuu numbris ilmunud loole "Pealesunnitud paksus":

Prantsusmaa endise koloonia Mauritaania peale esimest korda mõeldes, kerkib silme ette midagi kauget ja ebamaist- metsik loodus, ilusad loomad ja kõrbe safari. Ma poleks isegi unes osanud näha seda, missuguseid traditsioone peavad Mauritaania noored tüdrukud elus hoidma. Võib olla saadavad emad oma tütred “sundsöötmiskursustele” sellepärast, et nad on muutunud sellisteks inimesteks nagu nad ei tahtnud saada ja isad tahavad näha sama ilusaid tütreid kui on nende ideaalnaised. Kui 7-12-aastased lapsed on kolm kuud ainult õginud ja maganud, siis tulemused on kindlasti väga jubedad. Neist tahetakse „vormida“ naised, et populaarsus meeste seas oleks tagatud või veel parem - ületatud. Aga võib olla väikesed tüdrukud ei tahagi abielluda ja äkki nad polegi viljakad ? Kahjuks ei ole neil selles küsimuses sõnaõigust, et normaalsest lapsepõlve tahta. Aafrika manner on suur ja lai ning kõik me teame, et seal virelevad miljonid lapsed näljas ja kannatavad massiliselt alakaalulisuse all. ÜRO rahvastikufondi UNPF andmetel on selleks aastaks Aafrika rahvaarv ületanud ühe miljardi piiri! Noored maurid ei tea, mis tunne on elada näljas, nemad peavad sööma rohkem kui jaksavad. Piisab kursis olla kasvõi ainult selle looga ja on selge, et Eesti lapsed elavad justkui paradiisis. Vanemad hoolitsevad pigem sellepärast, et lapsed korralikult ja tervislikult toituksid. Tundub, et mitte keegi ja mitte miski ei saa kuidagi sajandeid kestnud traditsioonide vastu. Aga selliste traditsioonide pidamise eest tuleb maksta kõrget hinda – 90. protsendil lastel, kellel on HIV, elavad just Aafrikas. Kas sealsesse Islamivabariiki elamisväärne elu üldse kunagi jõuab? Ilmselt tuleb leppida tõsiasjaga, et nii oli, on ja jääb. Sealses maailmas seisab aeg paigal, sest protestiks viimase sõjalise riigipöörde vastu 2008. aastal külmutas rahvusvaheline üldsus igasuguse arenguabi.

Friday, December 4, 2009

Kundalini jooga

Avaldatud ajakirjas Üks oktoober/november 2009 numbris:

2009 aasta alguses proovisin ära mind ammu huvitanud treeningliigi - jooga. Olen sellest palju kuulnud ja ka selleteemalisi artikleid lugenud. Pikemat taustatööd tegemata, valisin välja kundalini jooga kursuse algajatele. Kuna koos on lõbusam uusi asju proovida, siis haarasin käest ka oma elukaaslasel ja nii me alustasimegi. Internetist sain teada, et tegu on kõikide joogade emaga. Sellepärast siis arvasingi, et see jooga stiil võiks mulle sobida, et kindlasti on tegemist lihtsa trenniga. Kursus koosnes kaheksast joogatunnist ja ühest sadhanaga algavast intensiivpäevast. Pean tunnistama, et minu jaoks ei olnud need trennid kõige kergemad, tuli ikka päris korralikult pingutada, et kõiki harjutusi ilusti kaasa teha. Aga huvi oli nii suur, et meie pingutused tasusid ära. Omaette väljakutse oli kell 04.30 algav intensiivpäev, mis lõppes päeval kell üks. Nii vara pole ma kunagi trenni teinud! Aga mul on hea meel, et me selle päeva edukalt läbi tegime.
Soovitan kindlasti kõigil, kellel on samuti huvi jooga trenni minna, enne kursusele registreerimist uurida konkreetse jooga stiili kohta, millega tahetakse tegelema hakata. Kui minna trenni kohale täis positiivseid ootusi, lootusi ja sellest jooga stiilist eriti midagi ei tea, siis võib saada pettumuse osaliseks. Võib tekkida tunne, et see kõik ei ole ikka minu jaoks. Minul nii juhtuski, et pooleks aastaks peale intensiipäeva kadus minu isu joogaga niipea tegeleda. Aga ei tasu nii kiiresti alla anda. Olen otsustanud, et kunagi proovin joogat uuesti. Kui on olemas tahe ja soov oma elus midagi positiivsemaks muuta, siis jooga on selleks väga hea viis.
Tahan, et joogast saaks minu jaoks positiivne sõltuvus, mis muudab mind hingeliselt tugevamaks ja rahulikumaks ning füüsiliselt tervemaks ja ilusamaks inimeseks. Lahe on see, et mulle piisab ainult jooga põhimõtete lugemisest ja ma hakkan juba asju teises valguses nägema. Mis on veel hea – joogalik elustiil ei ole seotud ühegi reliooniga.
Head inspiratsiooni saan ajakiri Üks ´st Jocke Salokorpi mõtisklustest jooga teemadel. Need on lühikesed ja nii lihtsalt kirjutatud, aga väga tabavad ja mõtlema panevad.