Kukruse Polaarmõis, -muuseum

Ühel kaunil talvepäeval külastasime Kukruse Polaarmõisa ehk polaaruurija Eduard von Tolli kunagist kodumõisa, mis nüüd on ainus omataoline muuseum maailmas. Varem ei olnud seda kohta sellisel kujul võimalik külastada nagu see täna on, sest külastajatele avati mõisahoone ja ekspositsioonid alles 2010.a. oktoobris.

Ma küll ei tea, missugune nägi see maja ennem välja, aga ma olen üsna kindel, et ära on tehtud suur-suur töö.
Tegemist on väga omapärase ja innovatiivse muuseumiga. Vaadata on samapalju kui imestada. Kusjuures tavaliselt muuseumis käies oleme harjunud, et võime kõike vaadata, aga katsuda mitte. Kukrusel sellist reeglit ei tunta. Katsuda võib kõike, lausa on soovitatav ja proovida on võimalik lausa 18.- 19. sajandi riideid. Aga seda viimast saavad teha ainult julgemad :)

Kui arvatakse, et muuseumid on igavad, siis Kukruse Polaarmõis tõestab vastupidist. Ühes saalis on võimalik vaadata ja kuulata puutetundliku ekraaniga telekast erinevaid mõisaga seotud lugusid. Aeg lausa lendab seal ringi uurides ja kui ring majale peale tehtud, siis on kahju, et peab lahkuma. Kuid kõiki külastajaid oodatakse lahkelt tagasi.

See on suurepärane elamuskogemus nii lastele, teismelistele poistele ja tüdrukutele kui ka täiskasvanud inimestele siit maalt ja mujalt maailmast.

Kelgukoerterakend, taga on näha polaarkajaki.

mõisa hiirepoiss, kui seda esimest korda hämaras
ruumis nägin, siis ehmatasin korraks ära küll :)

Kaks kõige armsamat jääkaru,
kindlasti paljude külastajate lemmikud.

Siin saigi laua taha istuda ja lühikesi filmiklippe vaadata.
Sellist luksust pole küll varem näha saanud.

Meile meeldis väga muuseumi administraator. Ta oli väga sõbralik, viisakas ja abivalmis. Muideks oma nimeks ütles ta olevat Kaja :)