Milline elu on pingevaba elu ja kas pingevaba elu üldse on hea elu, mille poole oleks mõtet püüelda? Raske küsimus - oleme ju enamasti harjunud sellega, et väga normaalne ja hea on elada vastupidist - igas mõttes pinget täis elu. Rabada tööl täiega hommikust õhtuni, teha täie hooga trenni, õiendada ja panna paika oma lapsi, teada täpselt, kuidas peavad oma elu (ikka täie pingega) elama kõik meie tuttavad, ... ... :) Pingevaba elu ei tundu enamasti mitte mingi alternatiiv vaid midagi sellist, mis meile ei sobi.
Aga kui paljud inimesed, kes elavad (väga) pingelist elu, on oma eluga tegelikult rahul? Kas pidev rabelemine on kedagi kunagi õnnelikuks teinud? Kas olete kunagi kokku puutunud mõne rikka inimesega, kes on õnnelik?
Milline aga näeb välja teistsugune elu, kirjeldab Leo Babauta oma raamatus "Pingevaba elu." Lugesin selle raamatu peaaegu et järjest läbi. Tundsin paljudes kohtades ära iseennast, leidsin põhimõtteid, mida ei planeeri vähemalt lähemas tulevikus rakendama hakata ning leidsin mitmeid häid põhimõtteid, mida võiks küll kasutusele võtta.
Milline on minu meelest pingevaba elu?
- rahulik, aga samas mitte uimane;
- pigem aeglane, aga läbi selle palju efektiivsem kui liiga kiirelt asju tehes;
- lihtne - ei ole vaja elu ise keeruliseks elada tekitades endale kunstlikke vajadusi;
- mitte liiga planeeritud - siis jääb rohkem ruumi loomingulisusele.
Ja veel sain ma raamatut lugedes teada, miks ei ole mõtet endale liiga detailseid päevaplaane teha. See oli küsimus, mille üle olin varem pikalt mõelnud. Ja nüüd sain ammendava vastuse.
Aga kui paljud inimesed, kes elavad (väga) pingelist elu, on oma eluga tegelikult rahul? Kas pidev rabelemine on kedagi kunagi õnnelikuks teinud? Kas olete kunagi kokku puutunud mõne rikka inimesega, kes on õnnelik?
Milline aga näeb välja teistsugune elu, kirjeldab Leo Babauta oma raamatus "Pingevaba elu." Lugesin selle raamatu peaaegu et järjest läbi. Tundsin paljudes kohtades ära iseennast, leidsin põhimõtteid, mida ei planeeri vähemalt lähemas tulevikus rakendama hakata ning leidsin mitmeid häid põhimõtteid, mida võiks küll kasutusele võtta.
Milline on minu meelest pingevaba elu?
- rahulik, aga samas mitte uimane;
- pigem aeglane, aga läbi selle palju efektiivsem kui liiga kiirelt asju tehes;
- lihtne - ei ole vaja elu ise keeruliseks elada tekitades endale kunstlikke vajadusi;
- mitte liiga planeeritud - siis jääb rohkem ruumi loomingulisusele.
Ja veel sain ma raamatut lugedes teada, miks ei ole mõtet endale liiga detailseid päevaplaane teha. See oli küsimus, mille üle olin varem pikalt mõelnud. Ja nüüd sain ammendava vastuse.
No comments:
Post a Comment