Wednesday, July 28, 2010

Kirjad Juliale - film täis positiivseid üllatusi

Viimased kaks kuud pole ma telekat peaaegu üldse vaadanud ja tänu sellele jääb üle uskumatult palju vaba aega :) Olen hakanud rohkem kinos käima. Eile, käisime vaatamas eelmisel neljapäeval kinodesse jõudnud filmi - "Kirjad Juliale". Seekord ma ei räägikski väga pikalt, milles filmi sisu seisneb, vaid keskendun nendele asjadele, mis selle filmi eriliseks tegid.

Näha ja kogeda võiks kõike - nalja, tõsiseid hetki ja loomulikult armastust, armastust ja veelkord armastust. Sophie ja tema kihlatu Victor lähevad reisile Itaalia linna Veronasse. See retk peaks nende suhtesse kirge ja romatikat juurde lisama. Nad peatuvad "Romeo ja Julia" loost tuntuks saanud Julia Capuletti kodu lähistel. Saatus tahab nii, et Sophie kohtuks naistega, kes kirjutavad Juliale jäetud kirjadele vastuseid. Kõik seiklused saavadki alguse sellest, kui Sophie avastab kogemata ühe hästi vana kirja - aastast 1957.  Selle oli kirjutanud Claire Inglismaalt. Tal oli aastaid tagasi armulugu itaallasega, kuid olles siis 15-aastane, lasi ta käest võimaluse jääda oma armastatu Lorenzo juurde.

Kõigi üllatuseks sõidab Claire, koos oma pojapojaga Charlie´ga Verona linna Lorenzot otsima. Charlie suhtumine Sophiesse oli väga kriitiline. Ta ei kiitnud üldse heaks, et ta vanaema sõitis Itaaliasse otsima meest, kes võib olla enam ei elagi või on abielus või mis kõik iganes. Mulle meeldib Sophie enesekindlus ja siiras soov koos Claire´ga otsingute teekonda alustada ja see tee eduka lõpuni käia.

Super ilus linn on see Verona.  Kõige rohkem mulle meeldiski selle koha arhitektuur - kujutage ette, et on olemas selline väike armas ja romantiline linn. Ei ühtegi pilvelõhkujat!Sai kuulata kuulsaid Itaalia lugusid ja näha kitsaid tänavaid. Inimesed on sõbralikud ja abivalmid. Süüakse koos suure perekonnaga õhtusööki, mis kestab tunde. Väga palju näeb kaadreid Itaalia imeilusast loodusest. Maastik täis veiniistandusi. Seda peab lihtsalt näegema. Film oli nii hästi tehtud, et mul tekkis soov ise sinna linna varsti minna. Film jättis südamesse hästi sooja ja hea enesetunde. Nagu ei tahtnudki, et see lõpeks. Ma ei mäletagi, et oleksin nii head armastusfilmi näinud.
Vaata ise lähemalt: http://www.youtube.com/watch?v=yP2V4mt4XWQ&feature=PlayList&p=D811701B15621018&playnext=1&index=18

2 comments:

Anonymous said...

Just. See kaunis loodus, soojad inimesed...kaunis. Muinasjutt täisealistele:) Mul tekkis ka kohe tahtmine kohvreid pakkida:)
PS ja tänud kommenteerimast:)

Gea said...

Aitäh Sullegi, et minu blogisse ühe kommentaari kudusid :)