Söö, palveta, armasta - ???

Filmist "Söö, palveta, armasta" hakkasin ma kuulma juba kuid tagasi - et üks väga hea film pidavat olema kinno tulemas ja seda peab kindlasti juba esilinastusele vaatama minema.

Täpselt nädal aega tagasi olimegi esilinastusel kohal. Juba enne filmi algust tekkis mul tunne, et midagi on valesti - saalis olid peaaegu eranditult ainult naised ja neist väga suur osa veel keskealised. Mõned mehed olid ka, aga tundus, et nad olid pigem sinna kaasa veetud kui vabatahtlikult tulnud :)

Filmist ka. Loodusvaated olid ilusad, eriti Itaalias ja Bali saarel. Loodusvaateid ja loodust oleks võinud filmis rohkemgi olla - peategelane sõitis ju aasta jooksul palju ringi. Itaalia osa meeldiski mulle kõige rohkem - mõnus vabalt võtmine hea söögi ja veiniga. Ja peategelane võttis ka seal täitsa vabalt. Oleks ta sinna aastaks ajaks jäänudki, olekski ilmselt suur muutus selles tegelaskujus toimunud - Itaalias toimuks see vist igaühega !

India oli kõige närvilisem paik aastases seikluses. Mõte ilmselt oli hea, aga filmis mängiti see välja pigem kohana, mis ajas peategelase veel närvilisemaks.

Bali saarel toimunud sündmused olid rohkem nagu naljategemise moodi, seda ei oskagi kommenteerida :)

Üks asi, millest ma üldse aru ei saanud, seisnes filmi peamises mõttes - peategelane pidi nagu läbima märkimisväärse muutuse aasta jooksul - ainult, et see ei paistnud filmis mitte kusagilt välja !

Olles lugenud varasemalt ka analoogse sisuga raamatuid - näiteks Robin Sharmalt - siis oleks saanud tegelikult teha väga hea filmi, kus oleks välja tulnud ka see, et mille pärast peategelane üldse muutusi otsima läks ja kuidas ja mis selle aasta jooksul ka tegelikult muutus. Näiteks närvilisus, mis oli olemas filmi ja muutuste alguses, oli vägagi olemas ka filmi lõpus :)

Kes otsib filmist sügavamat mõtet, sellel ma kinno minna ei soovita. Sellest filmist seda ei leia. Kellele meeldivad Coca-Cola Plaza mugavad toolid ja hästi vaikne filmipublik (sellel filmil on see garanteeritud!), siis on see hea võimalus 2 tundi meeldivalt mööda saata.

Teema, mida filmis käsitleti, mulle tegelikult väga meeldib. Võibolla lihtsalt filmis kukkus kogu lugu väga tagasihoidlikult välja. Igaks juhuks peaks raamatu ka läbi lugema - ma arvan ja loodan, et see on oluliselt huvitavam ja sisutihedam kui oli film !

Tagantjärele võib öelda, et filmi plakatil oli üles pildistatud üks oluline sõnum, millest ma nüüd aru saan. Pange tähele - Julia Roberts maiustab jäätise asemel hoopis plastmassist lusikaga, millel ju pole maitset!

Reval Cafe - meie lemmikkohvik Tallinnas

Tallinnas on palju kohvikuid ja oleme vist suures enamuses neist ka käinud, aga on üks kohvik, kust leiame ennast selle avamisest saadik vähemalt korra nädalas; vahel ka sagedamini. Tegemist muidugi Reval Cafe`ga Pärnu maanteel. Oleme siia sattunud kõikvõimalikel juhtudel - hommikust sööma palju kordi, lõuna ajal päevatoitude ajaks, õhtuti niisama kohvi või teed jooma; enne SEB Sügisjooksu kohvi jooma; peale spordivõistlusi niisama istuma ja puhkama; isegi tänasel sünnipäeval käisime just Reval Cafe`s hommikust söömas:)

Mis teeb selle kohviku nii heaks, et sinna ikka ja jälle tagasi minna, kuigi Tallinnas on ju palju-palju erinevaid võimalusi söömiseks-joomiseks ? Miks meeldib see koht ühtviisi nii 12-, 25- kui 36-aastasele ?

Aga las igaüks räägib iseenda eest.

12-aastane: Mulle meeldib Reval Cafe eelkõige sellepärast, et siin on nii hea aura ja hästi head toidud. Eriti meeldib latte chai ning pirukad ja koogid on ka alati maitsvad olnud.

25-aastane: Mulle meeldib see, et Pärnu mnt Reval Cafe´sse võib minna igal ajal, ükskõik, mis ilmaga ja tuju muutub veel paremaks. See on kohvik, mis elab ja ootab Sind alati tagasi, et saaks suu koogist magusaks ja cappuccinost vahuseks. Ning mis on hoopis huvitav, et hommikud kestavad seal kella kaheni päeval.

 

36-aastane: Minu jaoks on Pärnu mnt Reval Cafe olnud nö. armastus esimesest silmapilgust - nii kui seal peale avamist käisime, hakkasimegi seal käima. Eriti hea oli muidugi Revalis käia, kui seal lähedal elasime, aga ka pärast kaugemale kolimist on see koht nö. meie kohvikuks jäänud. Kohvi on hea - kõigis variatsioonides; söögid on väga head; pirukad on erakordselt head:) Kõige vingem asi on muidugi asukoht - on tunne, nagu oleksid kusagil suurlinnas keset tänavat - ega sellist tunnet kusagil mujal Eestis küll kogenud ei ole !

Selleks korraks uisud nurka visatud / Rulluisuihooaeg 2010 hakkab lõppema

"Ma viskan need uisud peale selle võistluse lõppu kohe prügikasti; siis ei ole vaja ennast enam edaspidi nädalavahetustel piinata rullivõistlustel; ja eriti muidugi sellel Tartu Maratonil" - see oli muidugi kõige eredam emotsioon lõppevast rulluisuhooajast - 10 km enne finishit 35-kraadises kuumuses sõidetud Tartu Maratonil:)

Kõrvalolev pilt peale finishit näitab emotsioone muidugi palju paremini kui sõnades kirjeldada oskan.

Muidu oli rullusiuhooaeg minu jaoks väga huvitav. Algas see Tallinna Rulluisumaratoniga juuni alguses. Olin enne seda sõitu rullitanud 10 km ja eelmisel päeval oli ka Tallinna Olümpiajooks, aga võistlus oli suhteliselt kerge - kui ainult seda tõusu poleks rajal olnud:)

Pärnu Rulluisumaratonil juuli alguses osalesin esmakordselt. Peaaegu oleks välja tulnud väga hea sõit harrastsussportlase kohta ja oleksin saanud ka aja alla 50 minuti 20 kilomeetris, aga mingil kummalisel põhjusel sain täieliku "haamri" natuke enne distantsi lõppu ja olin enda üle väga uhke, et üldse finishisse jõudsin. Lahe oli, et teised võistlejad, kes aru said, et mind täielik väsimus on tabanud, ergutamisega viitsisid vaeva näha - see aitas igal juhul kiiremini finishisse jõuda.

Ülemiste Ühetunnisõit. Siin võistlusel osalesin esmakordselt juba 2 aastat tagasi, nüüd siis uuesti. See võistlus meeldib mulle ainult sellepärast, et toimub Tallinnas. Kõik muu on äärmiselt ebamugav - rada tagasihoidlik, pidevad möödasõidud, peaaegu mitte ühtegi pealtvaatajat (kuigi seal võiks ju ometi mõni olla). Kuna kohe alguses sain aru, et täna üldse ei jõua, sõitsin rahulikuma tempoga ja võibolla lähen isegi järgmisel aastal:)

Tartu Maraton. Ootused olid igatahes suuremad kui lõpuks välja tuli. Sain lõplikult selgeks, et kuumus ei ole minu jaoks. Lihtsalt ei jõua sellise kuumusega ja kõik. Hea, et üldse ellu jäin. Järgmisel aastal lähen kindlasti uuesti ja saavutan viimase 4 aasta parima aja ja koha !

Kalevipoja maraton. Üks minu lemmiksõite. Ühelt poolt nagu nö. külavõistlus, teiselt poolt päris arvukalt osalejaid. Siin toimus Triinu esimene võistlus - ega see väga kerge talle ei olnud - loodetavasti saavad võistlused kunagi ka järje ! Esimene kord sel aastal, kus tundsin ennast suurepäraselt - sain oma vanuseklassis lühimal distantsil auhinnalise 3-da koha - see oli küll ka ühtlasi viimane koht, aga tühja sellest- ikkagi esimest korda oma rulluisukarjääri jooksul esikolmikus:)

Oli tore hooaeg, mida jäävad eelkõige meenutama kuumus, väga hästi korraldatud võistlused, väga eredad emotsioonid ärakukkumise momentidel ja soov järgmisel aastal vähemalt ühel võistlusel - Tartu Maratonil - osaleda ja väga hea tulemus teha !

Ma oskan nüüd vapustavalt ilusaid kõrvarõngaid teha!

Septembrikuus olen nüüdseks käinud kahel ehete valmistamise koolitusel. Saadud kogemustega olen väga rahul! Juba suvel hakkasid mind huvitama isetehtud ehted, täpsemalt siis kõrvarõngad. Esimest korda nägin Riia turul ühte naist, kes kauples kõikvõimalike helmeste, pärite ja muude ehete valmistamiseks vajaminevate komponentidega. Vaatasingi siis, et ise saaksin ka kõrvarõngaste tegemisega hakkama, kui keegi mind natukene juhendaks. Kui leidsin internetis surfates sobiva koolituse, panin ennast kursusele kirja ja nüüd siis enam tagasiteed polnud :)

Esimene koolitus kestis 2 tundi ja selle ajaga sain valmis kolm paari erinevaid kõrvarõngaid.


Kolm paari, kolmeks elujuhtumiks.



Teine kursus toimus kaks nädalat hiljem ja sel korral õppisin tegema rippuvaid kõrvarõngaid. Pean tunnistama, et siin on võimalik kasutada palju rohkem loomingulisemalt lähenemist. Võimalikke kombinatsioone on palju-palju.

                                                                                 

Pärlitega kõrvarõngad. Must ja roheline sobivad üksteisega imehästi!



Ka litrite ja klaaspärlite kombinatsioon tuleb hästi huvitav.



Isetehtud ehted on minu jaoks hoopis midagi muud, kui poest ostetud eksemplarid. Väga armas on teha oma sõpradele nii armsaid kingitusi :)

Jooksmine või rulluisutamine ?

Nii mitmedki harrastussportlased on ilmselt tihtipeale olnud dilemma ees, millistele spordialadele rohkem panustada ja millistele vähem, sest kes tegeleb juba kestvusspordiga, jõuab nii joosta, rattaga sõita, rullitada, suusatada ja tegeleda kindlasti veel nii mõnegi alaga.

Mina olen alates kevadest vaheldumisi tegelenud ja võistelnud nii rulluisutamise kui jooksmisega. Nüüd, kui algamas ettevalmistusperiood uueks hooajaks, tahan ära valida, kumma alaga edaspidi rohkem tegelen - et saaks lõpuks ka selliseid tulemusi, milleks peaksin võimeline olema, kui korralikult harjutada on võimalik.

Valik langes kindlalt jooksmise kasuks. Miks ?
- suhteliselt liikuva eluviisi tõttu on lihtsam leida võimalusi jooksutrennideks;
- joosta saab igal aastaajal, iga ilmaga, igal pool. Rullitada saab ainult kevadel-suvel, kuiva ilmaga;
- jooksuvõistlusi on kordades rohkem;
- pikamaajooks on kogu maailmas väga populaarne ja seega ka palju võistlusvõimalusi väljaspool Eestit;
- jne. jne.

Eriti meeldib mulle see otsus sellepärast, et kui treenin end kasvõi kunagiste parimate tulemuste lähistele, hakkan saavutama superhäid kohti ka teistel vastupidavusaladel, sest jooksmise on vastupidavusaladest konkurentsitult raskeim ja siin head taset omades on tase väga hea automaatselt ka kõigil teistel vastupidavusaladel (eeldusel, et valdad nende alade tehnikat ja on olemas korrralik varustus).

Seega, järgmisel aastal jookseme ja siis vaatame, mis edasi:)

Jooksus head taset saavutama hakkame Mette Blochi treeningkavade järgi.