Vaba kui lind

Novembrikuu Marie Claire persoonilugu oli seekord Carmen Kassist. Panin oma mõtted ja emotsioonid kirja nii:

Ühel täitub unistus siis kui ta saab välismaale elama või tööle minna ning teisel hoopis siis kui saab kodumaale tagasi tulla ja siin tööd teha. Mulle avaldas muljet kui siiralt, ausalt ja lausa kaasakiskuvalt Carmen Kass kõikidele küsimustele vastas, osadele veel väga originaalselt. Positiivne on see, et ta jälgib tarbimisel keskkonnasõbralikku ja tervislikku joont. Ta teeb väga õigeid tähelepanekuid - näiteks selle kohta, et hammaste pesemise ajal ei pea vesi tarbetult jooksma. Ma tean, et esmapilgul väikestest muutustest sünnivad lõpuks suured muutused! Tundub natuke uskumatu, et naine, kes töötab moemaailmas, ei ole langenud mõttetu ostlemise lõksu. See vajab kaljukindlat iseloomu ja kuna ta on nii hästi modellina läbi löönud, siis Carmenil peab seda kuhjaga jaguma.

Mulle meeldib kui kellelgi on hobi, see annab inimesele nii palju juurde ja kõigele lisaks ei hakka ka kunagi igav. Carmen on hea näide sellest, kuidas julge pealehakkamine, enesekindlus ja terved põhimõtted, toovad õnnetunde koju kätte. Ta tuletab meelde äärmiselt olulist asja, mida me unustama kipume või siis ei teadvustagi seda endale – tähtis on olla realistlik. Pole ju mõtet loota, et 150 cm pikkune tüdruk modellagentuuris tööd saab. Kui me ei loo kättesaamatuid eesmärke, siis ei pea ka ebaõnnestumise korral pettuma. Arvan, et eestlasest supermodelli kaubamärk on tõsine olek. Carmen Kass oskab enese eest seista. See on üks põhjustest, mis on tema edukale karjäärile tublisti kaasa aidanud, luues vabaduse, mida ta nautida saab ja oskab. Ma sain veellkord kinnitust, et tähtis pole see kust sa tuled, vaid see kes sa oled!

Tornikohvik - parimad vaated Otepääl !

Tõeliselt ilusate vaadetega lahe kohvik asub Otepääl Pühajärvel; nimi läheb muidugi ilusasti kokku kohviku asukoha - torniga. Imelik, et sinna varem sattunud ei olnud, aga nüüd sai ära käidud ja kahetsema muidugi ei pea:)

Vaated olid fantastilised - ja seda igas suunas.

Eriti lahe oli see, et olime kohvikus ainsad külastajad - aeg oli hästi valitud - reede ja kohe peale kohviku avamist kell 12. Ideaalne keskkond sügisese Otepää vaatlemiseks kõrgustest vaikuses ja väga hea kohviga.

Tornikohvik sobib oma valgusküllasuse poolest kindlasti ideaalselt ka lugemiseks. Järgmine kord võtame raamatu kaasa ja lähme kauemaks:)

JVHNGQWU

Jooksmine on lahe !

Sellise tõdemuseni, et jooksmine on tõeliselt lahe tegevus, olen jõudnud viimastel nädalatel. Kunagi ammu olen jooksmisega tegelenud päris palju ja ka midagi saavutanud sel alal, aga mida aeg edasi läks, seda tagasihoidlikumaks on jäänud jooksuelamused ja muidugi ka tulemused.

Kõige tipp oli muidugi selle aasta SEB Sügisjooks, kus saavutasin 10 km distantsil aja 1:03. Kui arvestada fakti, et olen parematel aegadel läbinud 10 km ajaga 34:30 ja maratoni 2:48-ga, siis hakkas oma "suurepäraste" tulemuste puhul ikka piinlik küll. Kõigele lisaks ei ole jooks juba aastaid enam mitte mingisugust head enesetunnet tekitanud - jäi valida kahe variandi vahel - kas lõpetada jooksmine üldse ära või teha suurem muutus eesmärgiga järgmisel aastal 10 km ikka uuesti alla 40 minuti joosta. Eesmärgid on mul muidugi alati suured olnud:)

Muudatused, mida ette võtsin kuu aega tagasi:
- hakkasin jälgima Mette Blochi treeningkava, mille tulemusena jõuan 12-nädalase algajatele mõeldud kava alusel 12 nädala pärast joosta vabalt järjest 15 km;
- treening on muutunud regulaarseks - vastavalt eesolevale kavale, mis kirjutab täpselt igaks päevaks ette, mida teha;
- kavast olen kõrvale kaldunud ainult niipalju, et päevadel, kus on kirjas jalutuskäik, olen teinekord rulluisutanud;
- trennid on toimunud ilmast sõltumata;
- teen venitusi ja kerget jõutrenni peale jooksmist;
- trennis ei kasuta enam pulsikella. Mõte on selles, et jooksen rahulikult ja püüan hoida head enesetunnet; kui see ära minema hakkab, siis langetan tempot.

Esimesed 4 nädalat on kava edukalt täidetud ja selle tulemused on tänaseks:
- jooksmine on uuesti täiega meeldima hakanud;
- tempo treeningul, kui jooksen nii aeglaselt kui oskan (pulss on vast 120 ringis), on sarnane kuu aja taguse võistlustempoga;
- jooksmisest on saanud igapäevaelu lahutamatu osa ja treeningkava paneb paika ülejäänud tegevused;

Kõige tähtsam on loomulikult kannatus. Muidugi on juba praegu trennis aeg-ajalt nii hea tunne, et tahaks tempot tõsta ja 10 km või rohkemgi joosta, soovitavalt veel ka mägisemal maastikul. Aga selleni jõuame alles detsembri alguses. Ja ega tegelikult kevadenigi enam väga kaua aega pole - ja siis ootavad ees juba poolmaratonid:) Aga sellest kunagi hiljem, kui algajate kava on asendunud poolmaratoni kavaga !

PS. Treeningkava leiab siit:
http://www.maximsport.ee/treeningprogrammid/jooksmine-15km

Pubide pealinn Otepää

Otepääl on alati tore olla - tegemist on palju - alates aktiivsest sporditegemisest ja lõpetades söömise-joomisega neis paljudes kohtades, mis Otepääl ja lähiümbruses paiknevad. Viimati Otepääl viibides olid ilmad tagasihoidlikud; oli hea võimalus keskenduda pubidele:)

Seekordne avastus oli Pühajärve Hotelli Pubi. Millegipärast ei olnud sinna varem sattunud. Tegelikult oli muidugi põhjus selles, et siiani olin arvamusel, et publik on seal teistsugune, soomepärane. Ja see väga ei tõmmanud. Aga seekord juhtus nii, et esimesel õhtul oli ilm nii kehv, et kuhugi mujale minna ei tahtnud ja nii oligi hea võimalus avastada Pühajärve Pubi. Muidugi oli seal ka soomlasi, aga seekord olid need ärimehed suure delegatsiooniga. Lisaks kohtasin seal oma endist pikaajalist juhti ning esindatud oli ka Andrus Veerpalu oma perega. Ega nii kirjut ja toredat seltskonda kusagilt mujalt Eestis vist enda jaoks poleks sel õhtul leidnud.

Teenindus oli kahjuks ülimalt tagasihoidlik; selline külmus ja ükskõiksus hakkas silma kogu Pühajärve kompleksis, aga pubis lõi see kuidagi eriti välja. Õnneks olid söögid-joogid väga tasemel ja teenindajad suutsid ka enam-vähem märkamatuks jääda.

Õlu oli hea, pastad väga head, kokteilid suurepärased ! Pühajärve pubisse lähme kindlasti uuesti, kui Otepääle satume !

Otepää kuulsaim pubi on muidugi Oti pubi Otepää keskväljakul. See on tõeliselt lahe koht. Pakun, et olen siin söömas-joomas käinud vähemalt 300 korda, ilmselt rohkemgi ! Siin on superteenindus; nii heal tasemel teenindust kohtab väga harva. Ja see on ALATI heal tasemel ! Loomulikult on alati väga heal tasemel köök. Eriti maitsevad mulle Oti pubis salatid ja pannkoogid. Kohvi on samuti erakordselt hea. Oti pubi kuulub kahtlemata minu lemmiksöögikohtade hulka ja seda isegi niivõrd palju, et kui teinekord sõidan Võrust Tartusse või vastupidi ja on natuke aega üle, teen väikse ringi läbi Otepää, et siin pubis söömas käia.

Kolmas tore koht on Nuustaku pubi. Siin on kõige suurem tõmbenumber kahtlemata vaade, mis avaneb mäe otsast alla Pühajärvele. Seetõttu on siin ka suvel alati palju külastajaid - sellist ilusat vaadet terrassilt tasub nautima tulla, kui juba Otepääl oled. Septembrikuu kogemus ütleb, et söögid on siin tõeliselt mehised - väga maitsvad ja väga suured. Isegi 3 tundi peale söömist trenni minnes oli kõht veel väga täis:)

Tagasi koju tulin küll mõne kilo võrra raskemana, aga kuna Tallinnas nii lahedaid söögikohti veel avastanud ei ole, oli ka kaalumure ajutine ja kiirelt lahenenud:)

Keelatud tants

Keelatud tants on hea film, väga hea film. Eriti hea tundus film võibolla ka sellepärast, et eelmised filmid, mida kinos vaatamas käisime, olid "Wall Street 2" ja "Söö, palveta, armasta" - filmid, mis minu jaoks ei olnud just mitte kõige suuremaid emotsioone tekitavad.

Film sobib väga hästi vaatamiseks nii väga noortele filmihuvilistele kui ka natuke vanematele - kõigile, kellele meeldib stiilne tants, hea rütmiga muusika ja mõnusa tempoga film. Film on hea kerge sisuga - ei pea liiga palju mõtlema, saab lihtsalt superlahedat tantsu hea muusika saatel vaadata. Samuti meeldisid mulle näitlejad, kes peaosasid täitsid - noored ja elavad inimesed ! (ma ei tea, miks, aga kogu filmi ajal ja ka peale seda, olen võrrelnud peaosatäitjaid eelmiste filmidega ja näitlejatel on ikka vahe küll ! - nooremate kasuks muidugi:) )
ABMGFFDV


Tõeliselt hea on vaadata heas vormis inimesi midagi väga hästi tegemas. Kui arvestada, et väga heas vormis on ca. 1% elanikkonnast, siis nende kontsentratsioon ekraanil oli väga kõrge:)

Film sobib ideaalselt vaatamiseks reede- või laupäeva õhtul enne ööklubisse minekut. Filmist "Keelatud tants" peaks saama väga hea inspiratsiooni ja enesetunde kogu järgnevaks õhtuks !