Kõik on lihtsalt suurepärane!

Nüüd on vist õige aeg panna kirja oma mõtted ja teadmised sellest, kuidas elada nii, et oleks hea nii minul kui ka teistel minu ümber. Oh (rõõmus ohe)... asju, millest kirjutada ja mida jagada, neid on nii palju. Proovin siis neist olulisemad hästi lihtsalt kirja panna, et keegi veel mõne hea idee kasutusse saaks võtta. Ma ei keskendu väga detailselt ühelegi konkreetsele juhtumile või loole oma elus, ma räägin sellest, mida olen näinud ja õppinud.

Eelmisel aastal, oma sünnipäeval, otsustas minu elukaaslane viia läbi eksperimendi – elada aasta aega koos teise naisega. Stopp!!! Tuleb julgeda ka selliseid nalju teha. Eksju :) See ei olnud nii, vaid hoopis nii: et elada aasta aega endale midagi ostmata. Loomulikult ei kuulunud siia nimekirja toit ja hügieenitooted ning muu eluks vajalik. Põhirõhk oli riietel, jalanõudel ja muudel vidinatel, ilma milleta saab vabalt hakkama. Enamus naistele tundub puhas mõte sellest kauge utoopiana.Täiesti vastuvõtmatu. Kas pole mitte naised need, kes ei saa ilma shoppamiseta elada? Vaatasin kõrvalt, kuidas ta ei ostnud endale midagi ja mõtlesin, et ka mina saan sellega hakkama. Ja saingi! Polnud üldse raske. Mõned erandid tuli mul siiski teha.

Positiivne oli see, et minuga hakkasid minu mõttemaailmas juhtuma hoopis uued lood. Tundub huvitav? Nii see ongi. Hakkasin nägema seda, millele varem polnud tähelepanu pööranud ja tundma uusi tundeid. Järgides temaga samu põhimõtteid asjade ostmise osas sain aru, et tegelikult on mul ju kõik olemas ja nüüd ma naudin seda kui käin kohvikus või kinos või sõbrannal külas... Mulle “jõudis lõpuks kohale”, et ma ei pea elama nii nagu ühiskond minult seda ootab. Ja kas tegelikult keegi tahabki teiste loodud maailmas elada? Kui valida saaks (ja muuseas saab küll), siis ma arvan, et mitte. Kui valida, kas osta järjekordne uus kleit, moekad teksad või minna kontserdile, siis missuguse valiku teeksid Sina? Sinu vastust ma ei tea, aga ma võin öelda, mille mina valin – kontserdi. Teksad kannad Sa ära ja kleidi heal juhul ka, aga mälestus kontserdist jääb igaveseks! Mõelda vaid, milline on nende lihtsate asja vahe.

Selleks, et elada ilusat elu, tuleb vaadata enese hinge ja kuulata südant (võta selleks aega) ning küsida, mida ma tahan ja vajan ning mida ma selle saamiseks teha saan? Ma tean, et nii on lihtne öelda. Kuid tõeliselt õnnega koos on need, kes astuvad ka teise sammu. Nad pingutavad, alla andmata ja nii need unistused täituvadki... Üks asi veel. Kui juba hingemaailmast juttu tegin, siis soovitan vaadata, kas seal on kõik korras. Kas Sa oled positiivne või kaldud palju muretsema ja lööd kergesti käega kui Sinu teele satub takistuskivi või näiteks veel hullem - ütled oma parimale sõbrale halvasti. Mis tunne võis tal siis olla? Sa ju ise ei tahaks tema asemel olla. Õigus?! Õpi olema positiivne ja heatahtlik. Usu mind, nii on kergem elu nautida. Mõttejõud on võimsam kui arvata osatakse. On ju nii, et kui mõtled häid mõtteid, läheb harva teisti. Kuid kui oleme “mustas pilves” on selline tunne nagu päike ei hakkagi enam paistma. Heast sünnib armastus, ilu, rõõm, sõbralikkus ja halvast saab alguse kurbus, viha, depressioon ja lisaks see muudab inimese vanaks, pahatahtlikuks ja kadedaks. Millegipärast ei meeldi näiteks kurjategijad kellegile meist. Negatiivsus on nagu maailm ilma puhta õhuta :( Kusjuures kõige mõttetumana tundub mulle nüüd vihastamine asjade peale, mis ei sõltu minust. Näiteks teiste inimeste tegude peale. See ainult ärritab mind ja olukord vihastamise tõttu ju ei muutu.

Õnnelikuna tundmiseks pole vaja kuldketti kaela, suurt maja, ilusat autot ja kõike palju ja rohkemgi veel. Hinge teeb rahulikuks positiivne mõte, naeratus näol ja klaas veini koos kallimaga :) Ühesõnaga absoluutselt kõik hea, mis toob Sinus esile Sinu parimad küljed. Boonuseks on see, et Sa näed välja ilus ja võib juhtuda, et isegi kortsukesi silmanurgas ei ole nii palju kui ehk varem.

Mul on välja pakkuda üks lihtne hea enesetunde retsept:

Vali välja päev (ükskõik milline), ole sõbralik, positiivne (kõigiga) ja unusta kõik kehva maitsega mõtted. Lõpeta või siis vähenda korralikult muretsemist ja naudi seda päeva. Lisaks lõpeta suhtlemine inimestega, kes Sulle üldse ei meeldi. Vaata, kas midagi juhtub. Kas maailm on ilma roosade prillidetagi roosa? Vean kihla, et see juhtub. Elu ongi väga-väga ilus, oluline, et igaüks sellest aru saaks ja seda mõistaks. Kas keegi mitte ei öelnud, et positiivsus on nakkav!

Igas päevas, iga ilm, iga inimene on kuidagi moodi hea – see on nii ja see jääbki sedasi.Keskenduge heale ja mured haihtuvad iseenestest õhku või siis kuhu iganes.


Nautige elu, sest see on nii ilus!!!

Pärnu Rullimaraton

Pärnu Rullimaratonile sõitsime suurte ootustega. Rulluisusarja esimene etapp Tallinnas oli toimunud niivõrd suurepärase korraldusega, et hakkasin juba peale Tallinna-sõidu lõppu Pärnu võistlust ootama:) Pärnus toimunud võistlus oli muidugi paljuski erinev Tallinna-võistlusest - alates sellest, et rada oli väga erinev - sõideti ühte 2,5 km sirget edasi-tagasi kuni ilmastikuoludeni - oli päris palav. Võistlus pikemal distantsil kulges nii, nagu tavaliselt ikka sellistel radadel - vähemalt pool distantsist sõidetakse suures grupis ja siis hakkab keegi üritama äraminekut või tullakse suure grupiga lõpuni ja kõik jääb finishisrige otsustada. Seekord toimis variant nr. 1 - Indrek Tobreluts sõitis eest ära. Kõigi väheste pealtvaatajate jaoks oligi tema võitja, aga hiljem selgus, et esitati protest, kuna ta sõitis teadmatusest natuke aega mootorratta tuules. Vaadates võistlust raja kõrvalt, olen kindel, et ka ilma kogemata kasutatud kõrvalise abita oleks võit Indrekule kindlalt ära tulnud - samm oli sedavõrd kerge ja minek väga võimas võrreldes ülejäänud võistlejatega. Aga reeglid kehtivad kõigi jaoks ühtemoodi ja seekord tuli siis Indrekul leppida teise kohaga. Raja kõrvalt vaadates jäi silma suhteliselt riskantne ümberpöördekoht stardi-finishi alas. See oli paljudele osalejatele tõeline katsumuste rada igal ringil ja lõppes päris paljudel juhtudel kukkumistega. Ilmselt said nii mõnedki osalejad võistluselt suure inspiratsiooni kurvitehnika õppimiseks:)

 Lühemal distantsil oli sõit muidugi rahulikum, eriti võistlejaterivi teises pooles. Võistlejal number 52 oli kindel plaan läbida distants alla 50 minuti ja lõpetada võistlejaterivi esimeses pooles. Kahjuks rikkus head plaanid ära teadmata põhjusel öösel alanud tugev peavalu ja haiglane olek. Esimesed 12 km läbisin küll soovitud tempos, edasine oli aga väga raske. Kui oleks kogemusi võistluste katkestamisega, oleks kindlasti katkestanud 15 km läbimise järel. Samas, kui 12 km kohal võtsin tempo täiesti maha, jõudsin viimase ringi päris talutava enesetundega läbida.

Järgmine etapp siis juba 2 nädala pärast !

Jaanipäev Riias ehk Ligo Diena

Jaanipäev on Lätis väga tähtis püha. Rahva jaoks tähendab see suurt pidu. Kõik ju teavad , et 23. juunil on aasta kõige pikem päev ja millal siis veel on õige aeg üks korralik pidu maha pidada.
Tahtsime kodust ära sõita, kuskile, kus Jaanipäeva ei oleks. Aga siis me veel ei teadnud, kui suur püha ja pidupäev see lätlastele on. Mis siis ikka, kuna plaanid olid juba tehtud, siis neid muutma enam ei hakanud.
Ilm oli terve päev soe ja päikesepaisteline. Teel Riiga tegime mitmeid peatusi. Nendest esimene oli Rannametsa luidete juures, kus käisime ära kõige kõrgema koha peal (kõrgus merepinnast 34m). Lätti jõudes tegime veel mõned peatused, et mere ääres käia ja natukene süüa.
Mida lähemale Riiale jõudma hakkasime, seda pikemad autorongid meile vastu sõitsid. Kõik sõitsid linnast välja Jaanitulele. Lahe oli vaadata, kuidas vastutulevad autod oli kaunistatud tammelehtedega ja  inimesed kandsid tammelehtedest ja lilledest valmistatud pärgi.

Hotelle, mille vahel valida oli palju, kuid pika otsimise peale leidsin internetist 4 tärni hotelli, mis asus Riia vanalinnas - Old Riga Palace Hotel (http://www.hoteloldrigapalace.lv/). Toa sai broneerida hotelli kodulehel, mis oli mugav ja turvaline. Kuna Riia vanalinna sissesõidud on suhteliselt rangelt piiratud, siis hotellini jõudmiseni läks oma pool tundi. Ei leidnud kohe õiget kohta, kust oleks saanud hotellini jõuda. Parkida sai tänaval (8 latti ööpäeva eest). Old Riga Palace Hotel oli väga ilus ja maitsekalt sisustatud. Kahjuks olid  kõik rõduga toad broneeritud. Oma toaga jäime väga rahule. Saabudes ootasid toas meid väike šampus ja šokalaadid. Armas! Eraldi tasub ära märkida, et kapis oli olemas ka triikimislaud ja triikraud. Niiet kui miskit vaja triikida, siis lahendus ootab kapis. Hommikusöök oli suurepärane. Valikus oli kõike, mida hing ihaldas - värske salat, omlett, täidetud soolased pannkoogid, puder, peekon, müsli, soolased ja magusa saiakesed ning kohv, tee, vesi, erinevad mahlad jne jne.

Kuna oli pühade aeg, siis veel 23. juuni õhtul oli osa poode lahti, kuid 24. juunil olid avatud ainult mõned suveniiripoed, isegi suured kaubandskeskused olid suletud. 24. juunil leidsime vanalinnast ühe pisikese turu, kus müüdi peamiselt käsitööd. Söögikohad, mida võis leida kõikidelt vanalinna väljakutelt, olid õnneks avatud. Turiste võis igal pool näha. Kui Tallinna vanalinnas rigi käia, siis Riias oli see erinevus, et mitte kuskil ei näinud me lärmavaid Soome turiste. Ja üldse nägime seal teistsuguseid turistie, nad kõik olid viisakad. Samuti ei õnnestunud näha ega kuulda ühtegi purjus inimest. Võib olla oli põhjuseks see, et vanalinnas oli väga palju politseinikke ringi liikumas. Igatahes turvaline tunne tekkis küll Riias olles.

Päikesepaistel õhtust süües tekkis tunne nagu oleksime saabunud kuskile lõunamaa kuurortisse :) Pean mainima, et Läti söögikohtade teenindusel on veel palju arenemisruumi. Lauda istudes tõi teenindaja menüüd suhteliselt kiiresti, aga kui tahtsime midagi juurde tellida või arvet maksta, ei pannud meid keegi tähele :(

Arvestades, et sõime südalinnas, oli hinnatase väga normaalne. Näiteks kohv maksis 1 latt, õlu (0,33) 1.20 ja pasta 3.90. Kusjuurs kõik söögikohad olid lilledega väga ilusti kaunistatud. Ilus oli vaadata.

Kuna Jaanipäeva pidustuste tõttu jäi meil shoppamine ära, siis peame varsti Riiga tagasi minema. Seal olles tekkis tunne nagu oleksime kuskile kaugele maale sõitnud.

Kingagurmaanidele - värske Kingapood Tallinnas

Ma ei tea kas ma olen ainuke, kes sel suvel Tallinna kingapoodidest endale soovitud suvekingi ei leia? Või on ka teistel naistel selline "mure". Võib olla kasutasin kingade otsimisel vale taktikat, et käisin läbi kõik suuremad poed ja väikesed poekesed jätsin tähelepanuta! Igal juhul muutsin suunda ja tänutäheks avastasin kesklinnas ühe imearmsa kingapoe, mis alles selle aasta aprilli lõpus avati.

Väga meeldis mulle poe disain - see oli lihtne, kuid oma kindla stiiliga. Kasutatud oli vanaaegset mööblit ja seetõttu on trendikad kingapaarid eriti hästi esile toodud. Kuigi pood ise on väike, siis erinevaid kingi on piisavalt. Kui varem, palju suuremates kingapoodides, oli valida vähemalt 150-200 paari vahel, siis millegipärast ei leidnud ma kingi, mis oleksid ilusad, mugavad , kvaliteetsed ja õige hinnaga. Aga nagu öeldakse, et kes otsib, see leiab.

Teenindus oli super - sõbralik ja abivalmis. Sain rahulikult kingi proovida ja teenindaja arvamust küsida. Ausaltöeldes proovisin ma vähemalt 10 paari kingi ja müüja ei teinud kordagi sellist nägu, et "palun aitab juba, ma ei jaksa Teile rohkem neid kingi näidata".

Lisaks kingadele ja saabastele leiab Kingapoest ka kodumaiseid ehteid: valik Britt Paju ja GKDisain loomingut. Positiivne nende ehete juures on see, et tegemist pole masstoodanguga. Niiet, kellele meeldib unikaalsus ja tahab teistest eristuda, siis Kingapood pakub Sulle selle võimaluse! Kui ostad kellegi kätega tehtud ehte, siis see on ikka päris ehe, mis elab ja hingab oma elu koos Sinuga.

Soovitan kuumalt kõigil kingafännidel ruttu Kingapoodi minna ja enda kingagarderoobi täiendada. Selles poes võite avastada, et ka kontsaga kingad võivad olla üllatavalt mugavad!

Uue Kingapoe leiab Tallinnas Maakri 19/21 ja see on kõigile avatud E-R 10-19 ja L 11-16.

Pildid on võetud Kingapoe Facebooki lehelt.

Seks ja linn 2 - lust ja lillepidu!

Lõpuks ometi sai valmis film "Seks ja linn 2", mida ma olingi oodanud, sest vahepeal (2 kuud) ei leidnud ma ühtegi linateost, millepärast kinno minna. Aga see selleks. Nüüd tahan ma jagada muljeid eelnimetatud uuest kassahitist (arvestades seda, et tänaseni on saalid peaaegu väljamüüdud).

Kui mõni seriaal meeldib ja sellest täispikk film vändatakse - lausa kaks osa, siis tõstaks kokk nagu suure mahlase ja punase kirsi tordile! Film meeldis mulle väga-väga. Ma ei hakka seda esimese osaga isegi võrdlema, sest näitlejad olid küll samad, aga lugu hoopis teine. New Yorgis elavad naised said taas kokku ja nagu ikka, hakkas nende ümber veerema jutulõng.

Film algas kohe sündmusterohkelt ja oli seda kuni lõpuni, haarates kaasa kõik kinosolijad. Pean ütlema, et päris palju sai naerda. Seekordne lugu viis neli sõbrannat Samantha, Charlotte, Carrie ja Miranda kodumaalt 11 000 km kaugusele Abu Dhabisse, mis on üks Araabia Ühendemiraatide seitsmest emiraadist. Nad peatusid tõelises unistuste hotellis, mille kirjeldamiseks on sõnu vähe. Seda peab ise nägema. Igaüks sõidutati lennujaama saabudes hotelli lumivalge Maybach´ga ja lisaks sai iga naine oma ülemteenri :) Hotelli pääses eraldi liftiga. Sviidi nimi oli Juveel, kui see mul õigesti meelde jäi.

Abu Dhabis (tegelikult toimusid võtted Marokos) saavad kangelannad tuttavaks kohalikke kommetega. Samantha aga ei suuda neid eriti järgida ja satub seetõttu pahandusse, mis nende luksreisile punkti paneb.

Filmis juhtub veel huvitavaid asju - kohalikul turul kohtuvad Carrie ja tema eks-kallim Aidan, Samanthal konfiskeeritakse lennujaama hunnik hormoontablette, mis turgutavad tema keha menopausi ajal, Charlotte muretseb oma lapsehoidja pärast, kes ei kanna rinnahoidjat ja Miranda lahkub töölt.

Veel vajab mainimist see, et kui neli peategelast ei saa kunagi täiskasvanuks, siis Mr Big on seda koguaeg olnud ja on ka nüüd!

Kellele meeldib seriaal "Seks ja linn", siis igal juhul soovitan seda filmi vaadata nii naistel kui ka meestel.

pildi allikas: http://www.elu24.ee/?id=248254