Maikuu Marie Claire´s oli minu vaieldamatuks lemmikuks lugu geišast – täiuslikust naisest. Ma olen varem nendest kuulnud ja pilte näinud, kuid siiamaani ei teadnud ma missugust elu geišad elavad. Lugedes seda artiklit, elasin sellele loole väga kaasa, sest mingis mõttes tundus nende elu nagu muinasjutt. Uskumatu, et eri kunstiliikide õpe kestab seitse aastat. See on ju terve nooruse jagu aega. Jaapani geišad on vabad naised, aga minu arust tuleb selle vabaduse eest maksta väga kõrget hinda. Neil ei saa ju olla oma peret. Geišad elavad ja õpivad ju selleks, et lõbustada mehi erinevate kunstide ja teadmistega. Geišad on täiesti omaette liik naisest, kui nii võib öelda, kes on ideaalsed ja vastapandamatult elegentsed, kes elavad sellist elu, millest suur osa naisi ei oska unistadagi. Ma arvan, et ainult väga vähesed naised on võimelised sellist elu elama, muidu ei oleks geišade elu selline nagu ta tänapäeval on. Kindlasti on geišadel palju huvitavam elu kui tavalistel inimestel, sest oma elu jooksul õpivad nad nii palju tarkusi ja arendavad ennast mitmekülgselt, mis teebki neist nii unikaalsed naised. Kui öeldakse, et ideaalseid inimesi ei ole olemas, siis geišad on üks hea.näide täiuslikkuse võimalikkusest. Geišad on jaapani kuultuuri elushoidjad, mis teeb nende töö nii tänuväärseks. Väga huvitav oli lugeda ühe jaapani tüdruku teekonnast geišaks sirgumiseks. Läbi tema silmade avanes tegelik pilt sellest, kui palju vaeva peab nägema, et geišaks saada. Täiesti imetlusväärne. Seda artiklit lugedes tekkis kohe soov otsida raamatupoest välja mõni raamat, mis räägib pikemalt geišade elust. Veelkord, mulle meeldis see lugu väga, see oli päris muinasjutt, mis avardas minu silmaringi.
No comments:
Post a Comment