Jaanipäev Riias ehk Ligo Diena

Jaanipäev on Lätis väga tähtis püha. Rahva jaoks tähendab see suurt pidu. Kõik ju teavad , et 23. juunil on aasta kõige pikem päev ja millal siis veel on õige aeg üks korralik pidu maha pidada.
Tahtsime kodust ära sõita, kuskile, kus Jaanipäeva ei oleks. Aga siis me veel ei teadnud, kui suur püha ja pidupäev see lätlastele on. Mis siis ikka, kuna plaanid olid juba tehtud, siis neid muutma enam ei hakanud.
Ilm oli terve päev soe ja päikesepaisteline. Teel Riiga tegime mitmeid peatusi. Nendest esimene oli Rannametsa luidete juures, kus käisime ära kõige kõrgema koha peal (kõrgus merepinnast 34m). Lätti jõudes tegime veel mõned peatused, et mere ääres käia ja natukene süüa.
Mida lähemale Riiale jõudma hakkasime, seda pikemad autorongid meile vastu sõitsid. Kõik sõitsid linnast välja Jaanitulele. Lahe oli vaadata, kuidas vastutulevad autod oli kaunistatud tammelehtedega ja  inimesed kandsid tammelehtedest ja lilledest valmistatud pärgi.

Hotelle, mille vahel valida oli palju, kuid pika otsimise peale leidsin internetist 4 tärni hotelli, mis asus Riia vanalinnas - Old Riga Palace Hotel (http://www.hoteloldrigapalace.lv/). Toa sai broneerida hotelli kodulehel, mis oli mugav ja turvaline. Kuna Riia vanalinna sissesõidud on suhteliselt rangelt piiratud, siis hotellini jõudmiseni läks oma pool tundi. Ei leidnud kohe õiget kohta, kust oleks saanud hotellini jõuda. Parkida sai tänaval (8 latti ööpäeva eest). Old Riga Palace Hotel oli väga ilus ja maitsekalt sisustatud. Kahjuks olid  kõik rõduga toad broneeritud. Oma toaga jäime väga rahule. Saabudes ootasid toas meid väike šampus ja šokalaadid. Armas! Eraldi tasub ära märkida, et kapis oli olemas ka triikimislaud ja triikraud. Niiet kui miskit vaja triikida, siis lahendus ootab kapis. Hommikusöök oli suurepärane. Valikus oli kõike, mida hing ihaldas - värske salat, omlett, täidetud soolased pannkoogid, puder, peekon, müsli, soolased ja magusa saiakesed ning kohv, tee, vesi, erinevad mahlad jne jne.

Kuna oli pühade aeg, siis veel 23. juuni õhtul oli osa poode lahti, kuid 24. juunil olid avatud ainult mõned suveniiripoed, isegi suured kaubandskeskused olid suletud. 24. juunil leidsime vanalinnast ühe pisikese turu, kus müüdi peamiselt käsitööd. Söögikohad, mida võis leida kõikidelt vanalinna väljakutelt, olid õnneks avatud. Turiste võis igal pool näha. Kui Tallinna vanalinnas rigi käia, siis Riias oli see erinevus, et mitte kuskil ei näinud me lärmavaid Soome turiste. Ja üldse nägime seal teistsuguseid turistie, nad kõik olid viisakad. Samuti ei õnnestunud näha ega kuulda ühtegi purjus inimest. Võib olla oli põhjuseks see, et vanalinnas oli väga palju politseinikke ringi liikumas. Igatahes turvaline tunne tekkis küll Riias olles.

Päikesepaistel õhtust süües tekkis tunne nagu oleksime saabunud kuskile lõunamaa kuurortisse :) Pean mainima, et Läti söögikohtade teenindusel on veel palju arenemisruumi. Lauda istudes tõi teenindaja menüüd suhteliselt kiiresti, aga kui tahtsime midagi juurde tellida või arvet maksta, ei pannud meid keegi tähele :(

Arvestades, et sõime südalinnas, oli hinnatase väga normaalne. Näiteks kohv maksis 1 latt, õlu (0,33) 1.20 ja pasta 3.90. Kusjuurs kõik söögikohad olid lilledega väga ilusti kaunistatud. Ilus oli vaadata.

Kuna Jaanipäeva pidustuste tõttu jäi meil shoppamine ära, siis peame varsti Riiga tagasi minema. Seal olles tekkis tunne nagu oleksime kuskile kaugele maale sõitnud.

Kingagurmaanidele - värske Kingapood Tallinnas

Ma ei tea kas ma olen ainuke, kes sel suvel Tallinna kingapoodidest endale soovitud suvekingi ei leia? Või on ka teistel naistel selline "mure". Võib olla kasutasin kingade otsimisel vale taktikat, et käisin läbi kõik suuremad poed ja väikesed poekesed jätsin tähelepanuta! Igal juhul muutsin suunda ja tänutäheks avastasin kesklinnas ühe imearmsa kingapoe, mis alles selle aasta aprilli lõpus avati.

Väga meeldis mulle poe disain - see oli lihtne, kuid oma kindla stiiliga. Kasutatud oli vanaaegset mööblit ja seetõttu on trendikad kingapaarid eriti hästi esile toodud. Kuigi pood ise on väike, siis erinevaid kingi on piisavalt. Kui varem, palju suuremates kingapoodides, oli valida vähemalt 150-200 paari vahel, siis millegipärast ei leidnud ma kingi, mis oleksid ilusad, mugavad , kvaliteetsed ja õige hinnaga. Aga nagu öeldakse, et kes otsib, see leiab.

Teenindus oli super - sõbralik ja abivalmis. Sain rahulikult kingi proovida ja teenindaja arvamust küsida. Ausaltöeldes proovisin ma vähemalt 10 paari kingi ja müüja ei teinud kordagi sellist nägu, et "palun aitab juba, ma ei jaksa Teile rohkem neid kingi näidata".

Lisaks kingadele ja saabastele leiab Kingapoest ka kodumaiseid ehteid: valik Britt Paju ja GKDisain loomingut. Positiivne nende ehete juures on see, et tegemist pole masstoodanguga. Niiet, kellele meeldib unikaalsus ja tahab teistest eristuda, siis Kingapood pakub Sulle selle võimaluse! Kui ostad kellegi kätega tehtud ehte, siis see on ikka päris ehe, mis elab ja hingab oma elu koos Sinuga.

Soovitan kuumalt kõigil kingafännidel ruttu Kingapoodi minna ja enda kingagarderoobi täiendada. Selles poes võite avastada, et ka kontsaga kingad võivad olla üllatavalt mugavad!

Uue Kingapoe leiab Tallinnas Maakri 19/21 ja see on kõigile avatud E-R 10-19 ja L 11-16.

Pildid on võetud Kingapoe Facebooki lehelt.

Seks ja linn 2 - lust ja lillepidu!

Lõpuks ometi sai valmis film "Seks ja linn 2", mida ma olingi oodanud, sest vahepeal (2 kuud) ei leidnud ma ühtegi linateost, millepärast kinno minna. Aga see selleks. Nüüd tahan ma jagada muljeid eelnimetatud uuest kassahitist (arvestades seda, et tänaseni on saalid peaaegu väljamüüdud).

Kui mõni seriaal meeldib ja sellest täispikk film vändatakse - lausa kaks osa, siis tõstaks kokk nagu suure mahlase ja punase kirsi tordile! Film meeldis mulle väga-väga. Ma ei hakka seda esimese osaga isegi võrdlema, sest näitlejad olid küll samad, aga lugu hoopis teine. New Yorgis elavad naised said taas kokku ja nagu ikka, hakkas nende ümber veerema jutulõng.

Film algas kohe sündmusterohkelt ja oli seda kuni lõpuni, haarates kaasa kõik kinosolijad. Pean ütlema, et päris palju sai naerda. Seekordne lugu viis neli sõbrannat Samantha, Charlotte, Carrie ja Miranda kodumaalt 11 000 km kaugusele Abu Dhabisse, mis on üks Araabia Ühendemiraatide seitsmest emiraadist. Nad peatusid tõelises unistuste hotellis, mille kirjeldamiseks on sõnu vähe. Seda peab ise nägema. Igaüks sõidutati lennujaama saabudes hotelli lumivalge Maybach´ga ja lisaks sai iga naine oma ülemteenri :) Hotelli pääses eraldi liftiga. Sviidi nimi oli Juveel, kui see mul õigesti meelde jäi.

Abu Dhabis (tegelikult toimusid võtted Marokos) saavad kangelannad tuttavaks kohalikke kommetega. Samantha aga ei suuda neid eriti järgida ja satub seetõttu pahandusse, mis nende luksreisile punkti paneb.

Filmis juhtub veel huvitavaid asju - kohalikul turul kohtuvad Carrie ja tema eks-kallim Aidan, Samanthal konfiskeeritakse lennujaama hunnik hormoontablette, mis turgutavad tema keha menopausi ajal, Charlotte muretseb oma lapsehoidja pärast, kes ei kanna rinnahoidjat ja Miranda lahkub töölt.

Veel vajab mainimist see, et kui neli peategelast ei saa kunagi täiskasvanuks, siis Mr Big on seda koguaeg olnud ja on ka nüüd!

Kellele meeldib seriaal "Seks ja linn", siis igal juhul soovitan seda filmi vaadata nii naistel kui ka meestel.

pildi allikas: http://www.elu24.ee/?id=248254

Ümber Harku järve jooks 2010

Kevade viimane suurem jooksuüritus toimus eile. Tegemist oli ümber Harku järve jooksuga. Kui varasematest Harku järve jooksudest (viimati osalesin vist 1992 a.-l) on meelde jäänud hästi soojad ja ilusad ilmad ning enda suhteliselt head tulemused protokollis (rekord jääb kusagil 22-23 minuti kanti), siis seekord oli kõik vastupidi - ilm väga tagasihoidlik ja koht - hea, et medali napilt kätte sain:)

Ümber Harku järve jooks oli minu jooksuvõistlustest sel kevadel esimene, kus osalejad ilmselgelt ei mahtunud rajale ära. Juba peale starti tekkis selline ummik, kus mul õnnestus kohapeal seista ca. 2-3 minutit; raja peale tuli veel mitmeid päris pikki lõike, kus sai kas joosta väga aeglaselt või tuli käia. Seega, vale stardipositsiooni valik maksis seekord kätte umbes 5-minutilise ajalise kaotusena.

Lahe oli see, et tulenevalt eelmisel päeval sadama hakanud vihmast oli tegemist tõelise krossijooksuga - rada oli suuresti märg ja porine.
Minu ettepanek korraldajatele oleks järgmisel aastal, kas:
- panna registreerimisel limiit peale - nt. osaleda saab kuni 800 jooksjat
- rakendada stardigruppide vahel vähemalt 1-2 minuti pikkuseid intervalle
Sel juhul saaksid kõik osalejad jooksust parema elamuse ja ei peaks suur osa distantsist tegelema trügimise ja endale koha otsimisega kus joosta.

Üldiselt jääb jooksust positiivne elamus - eriti meeldib mulle see, et järgmise jooksuvõistluseni on nüüd 1,5 kuud aega ja vahepeal saab oma võimeid proovida rulluisutamises ja jalgrattal.

Tallinna Rulluisumaraton

Selle rulluisuhooaja suurem avalöök leidis aset täna toimunud Tallinna Rulluisumaratoniga Lillepi pargis. Kohal oli kogu Eesti paremik, lisaks veel võistlejaid erinevatest riikidest; naiste võit läkski Rootsi ja meeste arvestuses teine koht Argentiinasse. Uus Maa/ Bont Team Estonia esindajad tegid muidugi pealtvaatajetele võistluse kiirelt "igavaks" - juba poolel maal oli selge, et väga suure tõenäosusega võetakse vähemalt kolmikvõit - ja nii läkski.

Lühem (20 km), peamiselt harrastussportlastele mõeldud distants algas kerge vihmasaju saatel ja taevasse vaadates tundus, et poolmaraton tuleb läbida märjal rajal; aga imekombel jätkus vihmavaba ja küllaltki päikselist ilma kuni poolmaratoni lõpuni; rullsuusatajad said küll vähemalt osa distantsist vihma saatel sõita.

Isiklikud muljed lühemast distantsist - vähem treenitud sportlastele (nagu mina) muutus ring-ringilt aina raskemaks raja ainuke tõus ja kui viimasel, 8. ringil sain tõusust üles, oli tunne selline, nagu oleksin juba finishis:) Väga hästi oli korraldatud jootmine - peale igat ringi oleks olnud võimalus juua võtta.

Tänasest rullisõidust jääb tegelikult kõige eredamalt meelde Tõnis Paalme, kes läbis 42 kilomeetrit tagurpidi sõites - annab ikka järgi teha, eriti veel sellise suhteliselt kiire tempoga. Imeline uiskude valitsemine !

Tallinna Olümpiajooks

Tallinna Olümpiajooks Pirita tervisekeskuse radadel - oluliselt erinev kogemus võrreldes minu varasemate - paarikümne aasta taguste Olümpiajooksu kogemustega, kus distants kulges Raekoja platsilt Piritale. Tänane rada on muidugi rahvajooksu jaoks oluliselt sobivam - ei ole autodega koos jooksmist ja rada kulgeb väga ilusal ja vaheldusrikkal maastikul.

Tänasel jooksul oli positiivne kahe keenlanna osalemine - nende tase näitas väga selgelt ära Eesti naisjooksjate taseme. Ootan, et ka Keenia (või mõne muu Aafrika jooksuriigi) meesjooksjad leiaksid tee Eestisse - see elavdaks oluliselt siinset jooksuelu !

Kui tavaliselt on suurematel jooksuüritustel osalejatele mõeldud auhinnad (diplomid jm.) olematule tasemele taandunud (ise võimalus endale internetist diplom välja printida jm. analoogne), siis Tallinna Olümpiajooksul on säilinud ilus traditsioon, kus kõik osalejad saavad diplomi ROK-i presidendi allkirjaga. Võistlus jääb seetõttu osalejale paremini meelde küll:)